Et siis vauu! Möödunud öö istusin õues, imetlesime Brunoga täiskuud ja lootsime silmata ka varjutust. Ilmselgelt me ei näinud, sest külm hakkas ja võib olla naabritele paistnuks imelik, kuidas perenaine ja koer ninad kuu poole õuel istuvad.

Täna hommikul oli jälle udune ja hall. Vihm trummeldas aknale ja sundis meid koduseks jääma. Tuleb tunnistada, et potitreeningule mõjub see igatahes hästi. Ka päevane kahe toidukord sai valmis ühekorraga hautatud ja keedetud. Sedakorda siis suurpott täis maitsvat hautist ja magustoiduks toorjuustu brownie vaarikate ja sõstardega.

Mis me siis täna tegime, täna vaat, tegime tutvust ühe kunstiinimese loominguga, ükspäev kirjutan pisut pikemalt. Jõudsime ka telerist paras ports saateid ära vaadata ja rannas liiva sees mängimas ära käia. Mingil imetabasel moel, sain ka endale tunnikese iseolemuse aega. Tegin omale rõõmu ja käisin ” väljas” Karoliine kohvikus söömas. Usun, et kirjutan kogemusest hiljem. Jäin paduvihma kätte ja suure tuule sasida, päris äge. Me täiskasvanutena oleme vahest ikka nii piiritletud ja kammitsetud, meil on lastelt ikka meeletult palju õppida.

Rääkides õppimisest, poisi eesti keele õpetaja saatis tasemetööd proovimiseks. Poiss nohistas 1h ja 15 minutit, hinnates seda raskeks. Kaotas punkte seal, kus ise tundis, et on raske. Oskab olla õiglaselt enesekriitiline küll. Kokku 86 punkti. Mis on nii keerulise töö juures väga hea tulemus.

Loen siin täna raamatut, päris hea. Hoolimata tubasest päevast, on unereziim vähemalt suurtel paigas. Pisipõnn magab täna ööst esimese poole omas voodis. Ma siin mõtlen ja vaatan, et endal on rohkem kahju, et last ümber harjutama peab 😀

Enam ei nohistagi keegi kaisus, või hommikul ei järgne läbi uneseguse ärkamise matsuvat musi. Või ei saa öösel kannaga näkku😂 ma miskipärast kahtlen, et see voodisse harjutamine väiksemate tõrgetega sujub, kui potitreening.

Igatahes, oleme ilusa ilma ootuses.

Autor

Kirjuta kommentaar