Täna kooli minnes astusin autost välja nõks valesti (valesamm) ja järgmine hetk ruigasin nagu lõksu jäänud põrsas aia vahel. Vähemalt, ema kommenteeris kuidagi nii ja meenutades mu vanema venna eelmise aasta kukkumist kehalise kasvatuse tunnis, arvas ema, et koju naasmise asemel tuleks hoopis ka minu jalg lasta linnas arstidel üle vaadata ja nii sõitsimegi mitmeks tunniks Emosse aega sisustama.🤔

Pärast paari tunnist ootamist, saime teada, et kerge hüppeliigese nihestus. Vaja rahulikult olla ja täna jalale rahu anda, ei mingit üles alla koolitrepil trampimist. Ja nüüd ma siis istun nagu õnnetusehunnik, külm jääkompress väljasirutatud jalal ja vehin kodus tunnitöid teha. Ja lisaks veel homseks kooli kodused tööd ka. Ja kunstimuuseumisse ma ei saa ka nüüd minna.🙄

Pole üldse lõbus. Loen siis raamatut “Oscar ja roosamamma” ning nuputan, kuidas sellest raamatust annaks koostada eakohast lauamängu. Teiseks valik raamatuks oli ” Vanaema õunapuu otsas”. Keegi on lugenud?

Kohtumiseni järgmises postituses💛

Autor

Kirjuta kommentaar