Ma kuulan igal autosĂ”idu ajal raadiot, enamasti muusikat, vahel hommikuprogrammi ja vahel juhtub, et “söön” kĂ”rvadega mĂ”ne uudisegi. Samuti lasen silmad igal hommikul ĂŒle facebooki uudistevoo ning kerin lĂ€bi ka Eesti onlineportaalid.


Üldiselt olen pealiskaudselt kursis, mis toimub nii maailmas kui Eestis. Viimasel ajal ainult muretsen ĂŒha vĂ€hem, sest kĂ”ik, mis mina saan teha, on minu kĂ€eulatuses. Ma olen jĂ€rjest vĂ€hem hakanud uskuma sellesse, et mul on jaksu ja aega ĂŒhiskonnas kaasa rÀÀkida. Loomulikult lĂ€hen ma valima ning tĂ”stan kisa, kui midagi ei meeldi, aga mina kĂŒtuseaktsiisi ei langeta. Isegi kaasarÀÀkimine teemadel maakondlikus vĂ”tmes, koolielu pulseerival foonil hoides, ei vaid hĂ”ige mĂ€gedes vĂ”i veepiisk kĂ”rbes.

Aga ma olen hakanud jĂ€rjest rohkem uskuma, et maailm on parem paik siis, kui inimene loob enda ĂŒmber teistele hingedele siirust. Selle vĂ”ib sĂ”nastada ka nii, et pundis juurutatakse vÀÀrtusi. Mina vastutan teiste eest ning teised vastutavad minu eest.

Uudistest olulisem on loomulikult mĂ€rgata, et kuidas pojad ja tĂŒtred kasvavad.


Aasta ja ĂŒks kuud vana pĂ”nn, rÀÀgib asjalikult oma keeles pĂ€ris palju, ning haarab lennult nĂ€oilmeid, uusi sĂ”nu ja oskuseid. Tatsame siis rohkem mööda maja vĂ”i Ă”ue ringi ning laps saab uurival pilgul maailma avastada.


Seitsmene piiga, alustab oma esimest kooliteed. Uus ranits, esimesed kooliasjad, oma kirjutuslaud, koolivorm. SĂŒdikus ja söakus.


Vanem poiss, alustab kuuendat klassi kooliteed. Uute lubadustega paremini Ôppida. Pikemaks, saledamaks ja asjalikuks veninud, me pere vanim.


Piiga, see piigadest esimene, kuid koguperelÔikes, see teine. Alustab juba viiendat klassi. Seltskonnahing. Kogu aeg asjalik ja eriti kangekaelne natuur.



Ja siis me kĂ”ige pisem tĂŒtar, kel lasteaiaskĂ€imist, veel aastaid paar. VĂ€ike usin, tirts, kes armastab palju kallistada, Ă”ues koosta ja oma sĂ”pradega mĂ€ngida. TĂ”eline looma ja loodusesĂ”ber 🐎


On uskumatu, et kuidas pisikesed lapsed kasvavad ja Ôpivad elu koos vanematega. Kuidas vanemad Ôpivad ja arenevad koos lastega.

KĂ”ige tĂ€htsam on vast ka rahu. Isiklik rahu, et kevad, suvi, sĂŒgis jne tulevad vĂ€gevad. Talvel nĂ€ed perspektiivi ning tead, et nĂ”nda palju head on oodata. Mitte maailma kontekstis, sest suures pildis on vĂ€ga raske teada ja kulutav muretseda, et mis tuleb.

Aga oma vĂ€ikest elumulli tuleb nautida sajaga. 💕