Vahelduseks päris hea ka niisama kodus olla. Või noh peaaegu meil kõigil. Keskmine piiga suundus täna oma parima sõbraga Ahhaasse. Ja nii jõi õhku rippuma lubadus, et peagi võtan teise piiga ja teeme mingi kolmese tripi taaskord temaga. Seda peetakse kindlasti meeles. Ja kui lähebki, siis kindlasti, mitte mul 😀 ( Sest keegi tuletab järjepidevalt meelde)

Aga meil on siin ääretult palju teha. Suuremad lapsed muidugi võib olla vaidlevad vastu, aga nemad on olnud hõivatud paar päeva aiamaal telkimisega, erinevate mängudega ja rattasõiduga. Meie väikestega, jalutama poodi, kus on saanud traditsiooniks osta poes jäätist ja see jalgukõlgutades sillal ära süüa. Ronida kividel, lehvitada kõikvõimalikele tädidele- onudele, kes mööda meist kõnnivad, noppida peeneid kive ja neid endale taskusse või õe rattakorvi pista. Ronida ja turnida jämedate puude tüvedel, skatepargis, kus liigub üldiselt erivanuses laste võimekusi ja oskusi arvestatav seltskond, loobime ja toksime korv ja jalgpalli ja müttame liivakastis,- mänguväljakul mis vajaks tõenäoliselt natuke uuenduskuuri või putitamist, sest teatud punktid on natuke ajajooksul ligadi-logadi kulunud. Eriti vinge mängukoht on keldrimäga, mis sobib nii jooksmiseks üles – alla, kui enese rullimiseks, sest suvisel aal, sest kelgust pole tolku 🙂 ja mõni julgeb kimab ka rattaga alla, nii et murututid kahes lehes. Ja oh seda rõõmu pakub just palajalu murus lippamine, või asfalteel

( Minu poolne soovitus, kuidas pigi jalgadelt maha saada. 1. Aeglane variant – määri jalad võiga kokku ja hõõru. loputa 2. Kiire variant. Mine randa, kaldavees hõõru rannaliivaga, loputa )

Ja eriti vinge on siis kui sajab ja kui kogu see vesi kergliiklusteelt me maja ette lohku, mänguväljakukõrvale vajub. kui saaks avaks paadilaenutuse AGA lastele meeldib seal sumada ja lihtsalt lustida. Kes paljajalu, teised kummikutega – aga lõbus on kõigil ühtemoodi.

Aga täna vaat vihma ei sadanud, kuid liivakasti mängud olid au sees, nii samuti ka rattasõit. Väike põnn omandas uued oskused ülesronimises. Suudab ka suuematega peaaegu sammu pidada. Ka batuudil võetakse teda kampa. Seega ka kodus on niisama hea olla, kui kuhugi sõita tarvidust pole.

Hoopis meile endile tuli külalisi. Õigemini meespoolele, kes võttis siis kaasa oma ülisuure valge labradori koera, kes siis korraks laste seas elevust ja kilkeid tekitas.

Õhtusöök sai üllatuslikult valmis õigel ajal ja seekord näikse isegi üsna tervislik pada: kartuli-kapsa-hakkliha, vähese porgandiga pada. Lisandiks hapukoor, till ja sibul. Kõrvale võileib singi ja kurgiga ning joogiks piim. Magustoiduks jäätis, sest ilmselgelt me perel seda asja, et jäätist kapis poleks, ei leidu. Peab olema 😀

Kui põngerjal kõht täis, läheb ta ka õhtuti oma voodisse leplikult kaisukaru teki alla panema, ning solidaarsusest on nõus ka oma pea padjale asetama ja teki peale tõmbama. Ja nii see uni vaikselt tulebki. 🙂

Autor

Kirjuta kommentaar