Eile kirjutasid lapsed koolis kirjandi, et milline on nende meelest unistuste perekond, mis vajavad lapsed, et olla Ă”nnelikud ja terved. Kuna toodi vĂ€lja huvitavaid mĂ”tteteri, siis jagan neid siin ka 🙂

Unistuste peres on aeglane elu ning vanematel on lapse jaoks aega. Unistuste vanemad teavad lapse elu sĂŒndmusi ja lĂ€hevad kohale, kui lapsel on vĂ”istlused vĂ”i kontsert. Nad on kohal, kui lapsel on nohu ja köha. On tĂ€htis teada lapse sĂ”pru, nende elu, nimesid. NĂ”us, sest teismelisena on see suur kaitsefaktor, mis aitab elu keerulistes valikutes turvalisemat joont hoida.🙄🙃

Unistuste peres on kodu, mis on pere ĂŒks kindel osa. Seal on kodu lĂ”hn, ÕunakoogilĂ”hn, Ă”iged varjud ja valgused, mida on raske kirjeldada, aga mis annavad turvatunde.

NĂ”us, sest kui vanemad enam koos ei ela, siis just kodu on see, mis aitab lapsel tunnete keerulises virvarris koos hoida, ĂŒhes tĂŒkis pĂŒsida.â˜ș

Unistuste pered teevad plaane ja plaanid saavad teoks. NĂ”us, ja vĂ”ib-olla need on vĂ€ga lihtsad asjad — seotud pĂŒhapĂ€evadega vĂ”i reisidega, aga lapse mĂ€lestustes sulab see millekski, mis oli lihtsalt tore. 🙃

Unistuste peres on korduvad sĂŒndmused — sĂŒnnipĂ€evad, pĂŒhad, perepeod, mida lapsed ootavad ja teismelised vihkavad, aga tulevad ikka.

Unistuste perel ka laiem ring — vanavanemad, onud-tĂ€did, kes on erinevad ja kellega vahel ollakse eriarvamusel, aga kellega kĂ€iakse lĂ€bi ja kes ei kao kuskile Ă€ra.

Muidugi vÔib olla unistuste perel ka raskusi: vanemad tööl, teises riigis, rahapuuduses, haigused, lahutused, aga see ei tÀhenda, et me peaks unistuste elu kÔrvale jÀtma.

Minu meelest on oluline, et lapsed nÀeksid ka seda, kuidas pere raskustega toime tuleb. Raskused on elu osa ja ilma nendeta ei saa, aga nende lahendamisel on mÀÀravaks teguriks vanemate suhte tugevus. Mis iganes on juhtunud, lapsevanem saab ikkagi sammhaaval unistuste pere poole liikuda.

Unistuste peret aitab luua ka see, kui vĂ”etakse lihtsalt aeg maha. NĂ€iteks pere ĂŒhised söögiajad on vĂ€ga olulised. See ei pea tingimata olema Ă”htusöök kell kuus. Kui kĂ”ik seavad pĂ€evakava nii, et vĂ”imalikult palju pereliikmeid saavad sel ajal laua ĂŒmber koguneda, vĂ”ib see aeg olla ka kell ĂŒheksa Ă”htul, kui selleks ajaks on kĂ”ik kodus. See on imeline pooltund. 🙂🙃See on kĂŒll ĂŒks lihtne muutus.

Peale pidude pidamise on meil argielu. Lapsed vajavad oma kodus eakohaseid ĂŒlesandeid. Ülesanded on vajalikud sellepĂ€rast, et see on elu loomulik vajadus, asjad on vaja Ă€ra teha. Ülesanded vĂ”iks olla meeldivad ja vaheldusrikkad. Need annavad ka kuuluvustunnet, mis kaitsevad teismelist, et ta ei oleks oma perest vĂ€lja lĂŒlitunud ja et ta ei leiaks, et on hĂŒljatud ja ĂŒksi. Nii lihtne asi nagu ĂŒhine majapidamine tegelikult toidab hinge. 🙂

Inimesed vajavad mĂ€ngu ja mĂ€ngulisust ning mĂ€ng ei ole meelelahutus, mis tööst ĂŒle jÀÀvat aega tĂ€idab. MĂ€nguline suhtlus on inimesele eluliselt vajalik. Lapsed, kellega mĂ€ngitakse, kasvavad ja arenevad paremini. MĂ€ngulisus, orienteeritus mĂ€ngule ja lustile ning uudishimulikkus on parim kaitse depressiooni ja Ă€revuse vastu. TĂ€napĂ€eval, kus lapsel on peamiseks meelelahutuseks ekraanimĂ€ng, on see vĂ”imalus lapsega koostegevust alustada. Tore, kui selle juurest jĂ”uame tagasi koostegevuse juurde, lĂ€hme nĂ€iteks koos Ă”ue vĂ”i parki ja vaatame, mis lilled, linnud ja puud siin on, see on metsakĂŒmblus. See, et Ă”ues leiame rahu, on meile Ă”nneks vĂ€ga omane. See on traditsioon, mida lastele edasi anda. Liikumine, ronimine ja hĂŒppamine. HĂŒppamine, muuseas, on kĂ”ige parem viis Ă€revusest lahti saada.🙂

Ka tubastes tegevustes vajab laps kontakti kunsti, kirjanduse ja muusikaga, et saada meel rÔÔmsaks. Lapsele on oluline teada, et kui ta on vÀga kurb, siis muusika vÔi kirjanduse kaudu saab seda lÀbi elada.

Lapsed unistavad vĂ€ga lihtsast elust ja vanematel ei ole raske seda neile vĂ”imaldada, kui natuke sellele mĂ”elda💕

Mulle need mÔtted meeldisid ja ma olen nendega pÀris nÔus. Meil veel natuke arengu ja Ôppimise ruumi on, kuid lapsed kinnitasid, et meil on nende unistuste pere.

Ja see teeb, mulle vaid rÔÔmu.đŸ€—

Oleks vaid sĂ”pradega kĂ”ik okei. ÜkspĂ€ev oli ĂŒhel lapsel mure, tema tegi Ă€geda kingituse sĂ”brapĂ€eval oma sĂ”brale. See sĂ”ber vĂ”ttis ĂŒhe asja sealt kingikotist vĂ€lja, ja kinkis sellesama kinkekotiga ĂŒlejÀÀnud asjad, tema silmade all, rĂŒhmakaaslasele edasi. Minu tĂŒdruk, siis haaras sellest kingitusest, et „mina ju kinkisin selle sulle.“ Hoolimata sellest, vahetas kinkekott koos kingitusega omaniku.đŸ€”đŸ˜ą Kujutage seda pettumust lapse silmis. Isegi mina ei mĂ”ista, mida see edasi kinkija mĂ”tles vĂ”i kas selline suhtumine liigitub nonde peres uueks normaalsuseks? Ja sĂ”brapĂ€eval heaga mĂ”eldud kingitegu, tekitas minu lapses kurbust ja minus omakorda mĂ”istmatust.🙄😕

Olen olnud see ema, kes on iga pĂ€ev ja iga sekund laste jaoks olemas. Vaadanud mĂ”nikord viltu neid, kes mĂ”nekuuse beebi kĂ”rvalt nĂ€dalavahetuseks spaasse lĂ€hevad ja lapse koos pudeliga vanavanemate juurde viivad.🙂🙃
Mul vĂ”ttis liiga kaua aega taipamaks, et lastest eemal viibimine, pole nendest mitte hoolimine vĂ”i egoistlik olemine. Selleks, et sul oleks anda midagi lastele, pead sa andma midagi ka endale. Muidu sul polegi midagi anda ja lapsed tajuvad kui ema on vĂ€sinud ja nĂ€rviline vĂ”i eelistaks olla mujal. Endiselt ei usu ma, et lapse vanaema tĂ€iskohaga rakkesse panemine oleks pĂ€ris Ă”ige (ta on siiski minu laps ja mu vanemad kasvatasid juba minu suureks)
 kuid vĂ”tta enda jaoks mĂ”ned tunnikesed nĂ€dalas ja kinkida oma lastele selle arvelt rÔÔmsam ema — miks mitte? đŸ€Ș

See ongi see, mida laps vajab. Mitte 24/7 natuke vĂ€sinud emmet, vaid Ă€kki nĂ€iteks 21/7 puhanumat ja rÔÔmsamat ema, kes saab ka n-ö oma asjadega tegeleda, enda eest hoolitseda ja pikas perspektiivis just nii oma lapsele eeskujuks olla.💕

Autor

Kirjuta kommentaar