Selle ümbernurga uudishimuga puutusin ma täna üle pika aja kokku. Viimasel ajal kohe on tabanud inimesed, kellega läbi käin, et pigem otse ja omadega suhelda, küsida, kui miskit abi vaja, murte kurta või niisama eluolust rääkida. Tegelikult, ma ei mõistagi inimesi, kes selle asemel, et otse küsida, näiteks ” Kas sa elad kuskil mujal, et su auto seisab mitte su kodu akna all?” või näiteks, et ” Kuhu kanti kolisid, et lapsed hoopis vastassunda koolibussilt asutavad?” hoopis, kirjutavad kellelegi kolmandale ja küsivad nii ääri veeri, et ” Kuule, ei tea, kas need on seal oma elukohta vahetanud, et tema lapsed olla näinud, et auto seisab seal ja lapsedki ei lähe oma kodusuunas?” Ja siis see, kolmas inimene tuleb teeb sinuga juttu, et no …. Huu keers! Kui sul on mingi kuradi küsimus, minu elu kohta, siis tuled ja küsid otse. Kui ei julge või ei taha, noo järelikult, mis see sinu asi on, kus minu auto seisab või kuhu suunas lapsed lähevad.

Selline ümbernurga uudishimu on vastik.

Aga tõde on see, et ega ma antud hetkel selle ümbernurga uudishimutseja vastu hästi meelestatud pole. Samas, pole ma kunagi kedagi hammustanud ega kurja koera moodi lõrisenud või kihvasid näidanud.

Urr….auh 😀

Autor

Kirjuta kommentaar