Kui elu veeretab teele kive, siis on igaühe enda vastutus kahes osas – esiteks selles, et mida ma nende kividega peale hakkan ja teiseks selles, et mida olen mina teinud, et need kivid tuleks. Kui me kõik tellime oma ellu täpselt need kogemused, inimesed, väljakutsed ja situatsioonid, mida meil on vaja õppimiseks, siis tuleb võtta nende eest ka vastutus. Jah, igas asjas on midagi head. Iga olukord õpetab, iga inimene suunab, iga taipamine viib edasi.
Viimased paar päeva on andnud mu jaoks tänulikkusele ja armastusele veel sügavama tähenduse. Olen sajaga õppinud, kuidas olla tänulik kõikidele inimestele, hetkedele, väljakutsetele mu elus ja kuidas suhtuda kõikidesse ja kõigesse avatud südame, armastusega. 💕 Misiganes situatsioonid elus ette võivad tulla… ALATI on asju, mille eest tänulik olla ning pöörates pea päikese poole, jäävad varjud seljataha.

Vahet pole, et Sa ei oska täiuslikult süûa teha, kutsu ikkagi sõbrad külla ja kokka neile! Vahet pole, et Sa ei oska ehk mõnd spordiala täiuslikult, tee seda ikkagi ja võistle ka!Vahet pole, et Sa ei oska miskit keelt täiuslikult, räägi ja suhtle selles keeles ikkagi! Millal viimati tegid Sa midagi esimest korda?

Parkisin eile täiesti esimest korda, iseseisvalt auto sise parklasse. Siiani olen elanud moto järgi – auto ei sõida sisse, alla peale parklasse 😀 Tuleb tõdeda, polnud pooltki nii hull, kui kartsin.

Millal viimati tegid Sa midagi, mida arvad, et tegelikult kardad/pelgad/väldid?

Öeldakse, et me ei kahetse asju, mida oleme teinud, vaid neid, mida oleme jätnud tegemata.

Vahet pole, kui luuletus või blogipostitus pole “täiuslik”, jaga seda maailmaga ikkagi. Mine tea, keda see puudutab või kelle jaoks tâiuslik on. 

Hakka tegutsema! Lükka kõrvale kahtlused, piiravad raamid, ahistavad nõuded, karmid reeglid. Võta elu ja iseend vabamalt, lõbusamalt, pehmemalt, armastavamalt, soojemalt. Katseta, proovi, tee, koge, naudi ja jaga. 🤪

Mingil perioodil nautisin täiega suhtlemist ja tundsin pidevat vajadust kuskil olla ja midagi teha. Täna on mu lemmikpaik maailmas meie koduke. Suhtlemise asemel eelistan olla vaikselt kodus, kuulata lemmikmuusikat ja nautida lähedaste seltskonda. Naudin õhtuti kirjutamistuhinat, mil sõnad, mõtted ja ideed minust lausa ise välja voolavad 😀

Vau!

Juba veebruari kuus liitusin telefonis oleva Samsung Healthis oleva ülemaaiilmse kõndimise väljakutsega, eesmärgiga astuda kuu raames  vähemalt 200 000 sammu. Ja sealsamas on võimalik ka suvalistele inimestele esitada 1:1 le väljakutse, erinevate sammu mahtudega. Veebruaris kutsus mind väljakutsele, keegi, kes valis mahuks 10 000 sammu. See on mu päevanorm ja sai praktiliselt juba ühe jalutuskäiguga sammutud ( beebi vankriga jalutamine, u 1 tund ja 25 minutit) ja väljakutsuja ei saanud aru, mismoodi see võimalik on 🙂 

Nüüd veebruaris on üks teine väljakutsuja. Tüüp, Chigagost.  Täna siis küsisin midagi kella aja kohta ja selgub, et meil on ka korralik ajavahe 🙂  Tema töötab öösel, kõnnib ja sammub ja mina magan samal ajal head und 😀 Hommikuti on päris keeruline samme täis marssida ja järele jõuda. Meie väljakutsed on 100 000 sammu 🙂  Nii, et motivatsiooni on. Iga päev praktiliselt 30 000 sammu. Kui seda oleks keegi kaks kuud tagasi väitnud, oleks ma ütleja välja naernud 🙂 Aga täna 14.03 kell 21.00 on minu samme 387048 sammu. 

Nii, et mul on selle väljakutsete liitumisega kaks head asja – palju liikumist, rohkelt värsket õhku, beebi saab 3h päevas õues magada, ja ma saan motivatsiooni õppida ka inglise keelt, sest aeg ajalt väljakutsujat hea sõnaga motiveerida, pole ka paha mõte 🙂 Ega siis väljakutse pole ainult võitmine, vaid hoopis koostöö, üksteist motiveerida paremate tulemuste poole 🙂 

Autor

Kirjuta kommentaar