Eile vestlesime Ilmataadiga seoses tänasest ilusast ja kuivast ilmast. Ja hommikul, ma teadsin, et tänane päev algab soojalt.

Tegime oma poti harjutused, pudrud ja olime valmis ütlema Karoliinele, Elistvere loomapargis “Tere!”

Enne käisime ja võtsime naaberkülast paar lastesõpra peale. Tore, kui Elistvere loomapargis arvestatakse ka suuremate peredega. Perepilet kokku 6.40

Suured tüdrukud läksid omapäi loomi avastama. Meil aga algas suviselt särtsakas loodusõpetuse tund

Keda/ mida loomad söövad?
Kellele kuuluvad jäljed?

Mis kala see on ja kus elab. Kordame lugemist.

Lisaks Karoliinele, sai lähemalt, öeldud tervitussõnad ka härra Põdrale.

Ja kui tund aega mõnusalt mütatud, sai selgeks, et parim kokk on ikka värske õhk ja jalutuskäik. Aga õnneks on Elistvere Suurköök avanud oma kohvik Karoliine, otse Elistvere loomapargi aiataha. Tegelikult kui väljas või teise korruse terassil istuda, avaneb hea vaade ka loomade aedikutele.

Me omaltpoolt lisame, et päevapraad pärlkartulite ja külma kastme ja vinkudega, läheb lastele hästi peale. Kuuldavasti on neil jäätisekokteili ka😉

Koju jõudes, pisike poiss väsimust välja ei näidanud ja mängisime liivakastis, põrgatasime palli, jooksime ja kiikusime. Isegi randa vee ja liivaga jõudsime kindlust ehitama.

Mõni tund hiljem, sai selgeks, et väike poiss on kange ja püsib üleval ka pärast oma mahla joomist ja ringi kärutamist. Mõistsin, et ega see võõrutamine nii lihtne pole ja peaks käima tasa mitte prauhh ja oled ilma. Igatahes lõunatudu tehti siiski oma voodis. Jõudsin ühe raamatu läbi lugeda. Väga ootamatute pööretega, aga ilmselt üks parimaid raamatuid, mida hiljuti lugenud (“Ema pihtimus”, Kelly Rimmer)

Pärast kahetunnist tudu, ja raamatulugemist, vupsasime õue, jällegi mänguväljakule. Ma arvan, et mu pisike põnn on koos pisemate piigadega kõige rohkem õues viibivad lapsed. Esimesed mänguväljakul ja viimasena tuppa.

Kuna vahepeal sooviti süüa saada, siis tuli ka potitreeningut proovida. Söök valmis teha ja ruttu ruttu makaronid hakklihaga alla kugistada, et tarmukatele jalgadega sammu pidada.

Kui õues hakkas müristama, seisime tükk aega naerdes soojas vihmas, sest kukkuvad piisad pakkusid nalja ja panid lapse iga kord kihistama, kui piisk riietele kukkus ja endast märja pleki alles jättis. Õnneks peagi olime läbimärjad me mõlemad, ja ta soostus tuppa minema. Mängisime, lugesime unejuttu, istusime soojas vannis ja tegime plikadega koduse spa protseduure. Märksõnadeks suhkur, kohv ja mesi. Sellega seoses meenub üks eriti vinge tegija Mellistes, kes valmistab mõnusaid ja aromaatseid kehakoorijaid.

Ja siis puges põnn oma voodisse ja uinus päris ruttu. Hetkel sahmerdab midagi läbi. Teisedki nohisevad, haigutavad läbi une. Koer ajab niuksatuste saatel ilmselt unenäomaailmas jäneseid taga.

Niisiis, nokitsen veel paari asja detailide kallal, ning loen selle päeva öösse veeretatuks.

Loodan, et Ilmataat annab ka homseks ilusat ilma. 🌞

Autor

Kirjuta kommentaar