See õhtu, kus istud köögis, krõbistad piparkooke ja jood teed.

See lõuna, mille pereisa valmis keetis, küpsetas ja köögitoimkonnas veetis. Need, terve päeva tunnid, kus tüdrukud on mänginud peaaegu ühtses mängumeeles terve päev, ja Röövlitüdruk Ronjalegi silmad ette ja pikka nina teinud. Need õue jalutuskäigud, ja vaikusehetked järve ääres. Kogu pere oli koristuskomandos, isegi trepikojas sai kord majja löödud… ja nüüd, mõnusad sokid jalas, jõulutuled säravad, vaatab pere jõulufilmi. ….ja mina naudin köögis pimedust, akna vaates naabrite aias kuuske ja tulesid, laua taga, soojas köögis, krõbedaid piparkooke ja kuuma teed.

Õndsus.

Rahu.

Armastus.

Mäng.

Pere.

Ühine aeg ja armastus.

Sel aastal, meil kuuske toas pole. Kuuse lõhna annavad oksad vaasis ja jõulukuulid on leidnud koha seinal ja aknal.

Jõulusära.

Jõululõhn.

Rahu. Õndsus. Armastus ja pere. Kodusoojus.

Aga, õige, ühel meenus, kell on palju- peab kõhulihased ära tegema. Meie iga õhtune rutiin, juba nädal aega 😊

Nii tavaline, kuid nii erinev esmaspäev, jälle😉

Häid jõulusid, ja ilusat esmaspäeva, kallid kaas teelised 😉

Autor

Kirjuta kommentaar