Tag

tee

Browsing

Soojus tuleb tassist, mis on kuuma teega täidetud. Soojus tuleb armastusega valmistatid kudumist või heegeldusest, mis külmal ilmal kaitseb käsi, jalgu, kaela või pead jäise tuule ja sadava lume eest. Soojus tuleb kodusest ja armastusega valmistatud toidust. Soojus tuleb hoolimisest ja armastusest. Soojus tuleb headest mõtetest. Heade sõprade, sugulaste ja oma pere seltskonnast. Soojus tuleb sinu iseenda ja minu seest. Ma olen ehtne külmavares. Mulle meeldib soe. Soojad tekid, pleedid, kuum tee tassis, termoses, ükstapuha, peaasi, et soe 😀  Kuid…minu hetketagune romanss Magnumiga, oli midagi muud kui soe – mmm parajalt külm, kuid naturaalne, parajalt pähkline ja šokolaadine, nagu siid. Rikkalik ja rammus külmapoolne amps. Nii hea. Olgu siis täpsustuseks ka öeldud, et Magnum, mille ma Prismast hommikul koju kaasa vedasin on Magnum šokolaadi ja pähkli pralinee pint. Magnum on pint jäätiste sarja tänavu lisanud šokolaadi-pähkli maitse. Nagu varasemgi sari, tuleb jäätist enne sööma asumist pigistada, et jäätist ümbritsev šokolaad kenasti puruneks. 🙂

Kuid mõnus maitsenaudin annab ka sooja. Ja oma lebo õhtu lõpetuseks tuleb panna punkt mõnusasse salli sisse keeratuna, ära manustada suures tassis serveeritud vaarikavarre tee, lusikatäi meega. Maitseb super hää : )

Mesi on natuke ka rahustava toimega. Täna päeval, nimelt selgus, et meie laste koolis on keelatud ära dressipükstes koolis käimine, lisaks retuusid, ja muud riided, mis kooli meelest silma riivavad, sh ka lukuga ja kapuutsiga pusad. Niisamuti peavad olema kingadel garderoobis mingi riidest kott, peab olema helkur. Ahjaa, nende riiete kohalt…kui järgmisest nädalast läheb kellegi laps kooli dressid selga, saadetakse ta koju riideid vahetama. Kas see on normaalne, et üpetaja näpistab koolis suvalist last põlvest ja küsib, et kas laps siis ei tea, et tal on jalas dressid, millega koolis käia ei tohi. Sellel lapsel olid jalas paksud retuusid, mille peal pikem pluus. Kas lapsed peavad edaspidi külmetama, neil ei tohi olla mugav ja nad ei tohi end koolis hästi tunda, sest kool ei ole siin mingi vabaja asutus vaid ametiasutus, mille kodukord ei näe ette dresside, retuuside, jne riiete kandmist.

Siinkohalt ma muidugi korraks mõtlesin, et see klassijuhataja on küll viimane, kellel on õigus tulla midagi kooli reeglitest ja nende kinnipidamisetest jutte vestma. Ise on klassijuhataja ja ei tea, kuidas enda klassilaste eest vastutada või kuidas ära hoida õnnetusi või no kuram küll, aga leian, et kui sportlane ei näe, et lapse jalg peale kukkumist on valus, kõndida ei saa, ei jäeta last tunni lõpuni valudesse piinlema, vaid kutsutakse kiirabi. Kuid…ilmselgelt siis ju kooli reeglid ei kehti…. Nende riiete koha pealt, kui koolis ei kanta dresse, siis kas õpetajad, peaksid ka ehk tundide väliselt tulema ja minema mitte-dressides? 😀 Et mitte eksida kooli kodukorra vastu. Kuna sel aastal mina nendega jageleda ei viitsi, ja õpetajaga kevadiste sündmuste eest õigust nõudma ei hakka, siis läksime käisime täna lapsega poes ja ostsime talle teksad, valge pluusi ja lipsu. Kaalusin internetis isegi koolivormi ostmist. 🙂 Ilmselt selline suund on ka meie koolil, kuigi no… pisut valesti edastatud informatsioon…mille nimi võiks olla puudulik kommunikatsioon.

Aga olgu, kena lugu. Tee sai valmis. kuid Riskikuller naasis reklaamilt 🙂  Ja ülejäänud elamises on vaikus. Koer ilmselt ajab köögis läbi une oravaid taga. 😛

Meil on siin soe. Kodusoojust ja armastust täis 

 

Igas päevas on vaja võtta aeg iseendale. Kui võimalik, siis pool tundi, veel parem kui tund. Minu jaoks on oluline, igas päevas enda patareisid laadida. Ja minu patareide laadimine käib läbi lemmik-viiside  kaudu. Eeskätt – kuum tee, hea raamat ja tund aega rahu ja vaikust 🙂  Uskumatul kombel, antakse mulle see aeg, siis kui väike põnn lõuna ajal magab ja teised veel koolis – lasteaias toimetavad.

Mõni vaatab filme. Mulle sobib raamat. Sel hetkel, kui ma raamatukaane avan, sukeldun justkui sinna sisse ja minu peas hakkab kerima end lahti film. Ma mitte kunagi, ei hakka lugema raamatut, kui ma tean, et ma ei saa sinna süveneda või kui ma pean jätma selle poolikuks, et saan lugemist jätkata alles, mitme päeva pärast. Kas sina vaataksid telefiisorist filmi, jätaksid selle seisma, ja siis jätkaksid vaatamist paari päeva pärast? Ma küll mitte. Minu jaoks lahtub see emotsioon ära. nagu jooks seisnud limonaadi, mis ilma vurtsuta 😀

Osalesin, sel aastal sellises projektis, kus raamatukogu lugeja võiks lugeda aastas läbi 100 eesti autori kirjutatud raamatut. Eesti100 raames.  Tegelikult see projekt kestab veel, lõppeb alles veebruar 2019. Alustasin lugemist jaanuar 2018 ja eelmise nädala seisuga on mul läbi loetud 106 eesti kirjaniku kirjutatud teost.  Sinna vahele, mahub hulganisti ka väliskirjandust.

Kuidas teie veedate aega iseendale laste ja pere kõrvalt?

Oma esimese tassi teed joon ma hommikul vaikuses. Mulle on hakanud meeldima seda juua, seistes ja aknast välja vaadates. Vaatan üle majade katuste ja puude latvade, vaatan sinna, kus ma tegelikult midagi ei näe, sinna kus ei ole midagi peale taeva. Liiklust ümberringi ei ole, on vaid vaikus ja igal hommikul näen kaseladvas istuvat ning ümbrust patrullivat varest.

Ma joon hommikuti head, puhta maitsega, puhast rohelist teed, mida ma Põhjala teetalust tellin. ( vaata www.teetalu.ee)

Kuigi ma vaatan kaugusesse, siis tunnetan ma esimeste lonksudega tee maitset, see on puhas ja selge, teeb meeled erksaks ja kirkaks. Ma vaatan kaugusesse, aga olen olevikus ja tunnetan end selle maailma osana. Täna hommikul oli väljas vihmane, udune, märg ja külm ja ümbrus oli väga väga vaikne. Kell oli 6.30 ja reede hommik ning inimesed ei olnud veel ärganud, ning ma tunnen kui alevik magab. Mulle meeldivad need vaikuse hetked, kui alevik pole veel ärganud.Sellel ajal kui ma teed joon, ei pane ma käima televiisorit, ega raadiot ega kuula muusikat. Olen oma mõtetega, kuulan oma mõtteid. Joon hommikuti kaks kuni kolm tassi teed.  Viimase teetassi kõrvale murran tükikese head tumedat šokolaadi.

Tean, et paljudel, on sageli esimese asjana visata pilk telefoni. Mõned sirutavad end voodis või kohe voodist välja tulles, mõni viskab pilgu aknast välja. Sellel aga, kuidas me oma päeva alustame, on väga oluline osa selles kuidas meie päev kulgeb ja õnnestub. See, mida me esmalt teeme ja kuidas teeme juhib meid terve päeva.