Sildiarhiiv: sünnipäev

Sünnipäevad ja muu ajaviide

Juba nädal aega tagasi sai plikatirts ära saaata oma kutsed sünnipäevale, mida oli plaanis pidada sellel nädalavahetusel. Jah, kuhu see aeg tõttab, juba terendab ees, see uhke 13. Alles oli mu juba suur piiga, alles see kõige pisim…

Aga nädalaalguses helistas mulle üks fotograaf, kes soovis meie perest vahvaid perepilte teha ja otsustasime, et valmie pildistamisajaks sellesamase laupäevase päeva ja kohaks sellise looduskauni koha nagu Lähtel vaatetorni juures Palalinna järv ja istumiskohad. Lisaks said lapsed mõnusa fiilingu ronimisest-mängimisest-jooksmisest ja mõnusast laupäeva pärastlõunasest õuepiknikst koos emme-issiga. Pildile sai püütud ka metsiku päkapiku 😀

Sünnipäev sai teoks siis Juula Külamajas, kuhu sel korral kutsus plika oma tavapärase sõpruskonna, kellega pidevalt ringi käiakse. Et lapsevanema närvid vastu peaks, otsustasime teha järelvalve vahetustega. Päeval olin mina teismelistega ühe katuse all ja ööseks tegime vahetuse. Minu üllatuseks oli seltskond väga tore ja abivalmis ja polnud pooltki nii hull kui ma kartsin ja minu üllatuseks ei pidanud neid noori ka kordagi korrale kutsuma või keelama. Muidugi üks ebameeldiv seik oli ka aga see on koduse kasvatuse teema ja loodame, et selline trend massidesse ei jõua, kus sünnipäevalapsele kingitakse suvalisse paberisse mässitult 5 senti.

Sünnipäevalised leidsid ka sellise kingi kohatu olevat, ning kinkija pärast seda kui oli õues lustinud, natuke üleolevat suhtumist demonstreerinud ning natuke oma kingi üle huumorit visanud, mõnusalt kõhu täis söönud ja saunas käinud. Helistas vanematele, et tal hakkas igav ja tulge järgi. ilmselgelt sellist asja ei oska ükski lapsevanem ettegi näha. Aga õnneks facebooki grupist Positiivne ja rahumeelne vanemlus sai päris häid mõtteid, kuidas oma lapsele see tobe vemp lõbusaks vahejuhumiks keerata + ilmselgelt elu õpetab valdkonnast – mõelda sõpruse olemuse üle, ning milline üksteistaustav käitumine.

Aga ülejäänud pidu kulges lõbusas meeleolus, käidi saunas, trööbeldati õues ja sellist telefonis nokitsemist, mida eeldasime ei olnud. Vanemad eeldavad oma pubekaliste laste kohta üldse kolepalju viimasel ajal 🙂

Tänud pidulistele, kes koosviibimise toredaks tegid! 😉

Sünnipäeva pidu kinos.

Täna on me poisil sünnipäev. Uhke 14- ne😉

Lubasime sünnipäeva puhul poisi kinno koos tema parimate sõpradega. Sattusin ise kuidagi jälle taksojuhi rolli.

Lubasin peale koolipäeva kõik külalised peale korjata, kinno viia ja hiljem kodudesse tagasi transportida ka. Sünnipäevalise soovil läksid nad Lõunakeskusesse Apollosse vaatama “Tenetit”, mis pidi olema keeruline film mida hiljem jutustada oskaks. Igaühele jook ja popkorn, mis nõnda traditsioon kinos käies.

Päris muhe seltskond, see sünnipäevapunt. Ja kiituseks olgu öeldud, vähemalt autosõidu vältel ühtegi ropendamist ei kuulnud, niisamuti on selged viisakusterminid ” tere” ja ” head aega”.

Endal oli küll seda sõitmist rohkem kui vaja, sest sel ajal kui poiss sõpradega kinos lõbutses, sõitsin tagasi koju, et ülejäänud kambaga järgmiseks koolipäevaks ära õppida. Ja õhtussöök ju vaja ka valmis teha, selleks ajaks, kui meespere Tallinnast koju jõuab.

Ja kinos sünnipäeva pidamine filmihuvilisel poisil on väga hea idee. Hinnaklass võrreldes Taskust ära kaotatud Cinamoniga on ehk pisut krõbe, aga egas siis igapäev kinos ju ei käi ja mõni päev võib olla kulukam kui teisel.

Pisike nunnu- esimesed jõulud ja esimene mini juubilei – 5 kuud ;)

Tunnuspilt on instagramist, sest….ma põhimõtteliselt, ei lisa lastest pilte blogisse ega internetti, sest ajad lihtsalt on sellised. Suured ja täiskasvanud saavad ide oma olitide kasutamist ja otstarvet piirata, kuid võib olla aastaid hiljem, ei meeldi mu lapsele, et olen talle mitte meeldiva pildi, kuhugi interneti avarustesse lisanud.  Igal inimesel on ka erinev taju ja suhtlemisviis välismaailmaga.  Nii, et need beebid ja lapsed jäävad mõne blogisse jätkuvalt alles, üritasin lihtsalt seletada, miks meie pereblogis võimalikult vähe laste ja beebipilte on 🙂  Oleme selline kummaline perekond, mõne arvates, ilmselt edasi, sest…me usume päkapikke ja jõuluvana.

Lastel on erakordne oskus puhuda igale asjale elu sisse, näiteks kui toolile või lauale teki peale visata, muutub see  tema arust lossiks, või koopaks. Lapseliku mängu võlu seisnebki selles, et ta elab vaevata muinasjuttu sisse. Meie vanemal piigal rikuti usk jõuluvanasse ja päkapikkudesse ära eelmisel aastal, kuid ei mäleta küll, et jõulud seetõttu vähem toredad oleksid olnud. Kahju, et mõni lapsevanem kasutab seda usku, et jõulukuul  kasutavad laste usku selleks, et  terve detsembri nendega manipuleerivad ja ähvardavad:” Kui sa hea laps ei ole, siis päkapikudei käi ja jõuluvana kinki ei too. Ja et “pahadel” lastel kinki ei too jne.” Mihuke stress, see lapsele on. Olgu ta siis suur või väike,

Aga jõulud ei tähenda kalleid kinke ega mööda kaubanduskeksust jooksmist. Jõulud on midagi palju enamat. Jõul on mõnus püha, mil saame perega kokku, teeme koos süüa, laulame ja kuulame jõulumuusikat. Käime surnuaial ja süütame küünlad, siis saab valmis  õhtusöök ja siis  mingi hetk tuleb jõulutaat. Tänavu me küll jõulutaati ei näinud, … kui vanaema juurde jõudsime, oli taat jõudnud kingid juba kuuse alla poetada.

Aga täna hoopis . Täna on meie beebi põnn juba 5 kuune. Viis kuud tagasi, sündis pisike nunnu meie perre. ja meie vahva pere on veel nunnum ja need juba viis kooskasvatud kuud on olnud imelised. Palju- palju õnne meile .

Lapse sünnipäeva pidu

Meie vanem väänik, saab paari päeva pärast juba 12 – aastaseks. Kuhu see aeg küll, nii kiiresti lendab, alles oli ta pisi pisi, nüüd juba vaat et  sama pikk kui mina.

Sel korral sai ta ise valida, kus oma sünnipäeva pidada, keda kutsuda, sobivad mängud välja mõelda ja sai söögivaliku osas kaasa rääkida. Arvasime, et nõutakse krõpsu ja limpsi ja mida rohkem külalisi, seda uhkem. Aga tundub, et laps on hakanud mõtlema ja kaalutlema, sest minu lauale saabus väga hästi läbimõeldud plaan.

Sünnipäeva kohaks sai valitud Juula Külamaja. Pidasime seal juba möödunud aastal, mõlema suure lapse sünnipäeva ja kõik õnnestus kõigile meeldivate ootuste täitumistega. Seekord siis sai põhirõhk saunatamisele, seiklusrajale ja lauamängudele. Kõik nutiseadmed korjasime sünnipäeva hakul ära ja käskisime kõigil omavahel lõbutseda. Uskumatu küll, aga toimis. Külalisi oli kokku kutsutud neli last.  Ja sünnipäevalised võisid jääda ka ööseks.

Tundub, et sellised öösünnipäevad on haruldased, kuid seda enam võimaluse korral alati oodatud ja populaarsed.

Väänik soovis oma sünnipäevalauale, makaroni salatit ( aitas ise teha), köögivilja kandikut dipikastmega, puuviljavaagent, kommikandikut, ühte pakki krõpsu, morssi ja torti. Küpsisetordi valmistas laps ise,  paar tundi ENNE külaliste tulekut. Hiljem grillis aias veel väligrillil vorstikesi ja liha. Lisaks küpsisetordile jõudis lauda ka sidruni õuna keeks, mida serveerisime vaniljejäätisekuulikesega.

Juula külamaja on sünnipäevade pidamiseks väga hea koht. Niisamuti ka niisama puhkamiseks. Lähedal asuvad Vudila mängumaa, Elistvere loomapark, Juulamõisa kohvik, Jääaja keskus. Mõnus pererahvas. Ja mõnus õdus maja, kus kuum saun ja hubane kamin.

Väänikud lähevad teinekordki ja soovitavad teistelegi 😉

Laste sünnipäevad

Kui mina olin veel laps, siis oli eriti uhke tunne, kui keegi sind sünnipäevale kutsus. Siis oli kink ja lilled näpus ja läksid kutsuja koju. Ja need olid ägedad sünnipäevad.
Oma laste peale vaadates, siis kodused sünnipäevad pole lasteaia lastel nii popid, sest kuidas see laps ikka valib, kes on ta kõige- kõige parem sõber. Ja nii ongi lihtne lahendus kutsuda kogu rühm. Kogu rühm, kus on kokku umbes 20 ja rohkemgi last, ei mahu kellegi koju, kui just su maja või korteris seinad kummist pole 😀
Meil oli sellel aastal pooljuhuslik leid, leida oma 6- aastaseks saavale tirtsule, selline mängumaa, nagu on seda Sõbra mängumaa ( Tartu, Sõbra 58) ja see oli väga väga õige otsus, sest sünnipäevalaps ja külalised jäid korraldusliku poolega väga rahule. Oli süüa, oli morssi, oli torti, olid sõbrad. Oli roosa printsess, kes tund aega lapsi lõbustas ja oli näomaalija ( pintsel võlub värve – fb)

Parkimisplats on olemas. On lihtsasti ülesleitav. Ja hästi hästi vahva mängumaa perenaine on ka – unustasime, nimelt lahkudes ühe kingituse maha. Ei peetud paljuks helistada ja järgmisel päeval leppida koht ja aeg, et laps ikka oma kingituse ruttu ruttu tagasi saaks.

Pidu oli vaat, nii äge….et aasta noorem pliks, teatas, et kui temal tuleb poole aasta pärast sünnipäev, tahab tema ka just Sõbra mängumaal oma sünnipäeva juubeli, uhket 5 pidada.