Tag

sünnipäev

Browsing

Tunnuspilt on instagramist, sest….ma põhimõtteliselt, ei lisa lastest pilte blogisse ega internetti, sest ajad lihtsalt on sellised. Suured ja täiskasvanud saavad ide oma olitide kasutamist ja otstarvet piirata, kuid võib olla aastaid hiljem, ei meeldi mu lapsele, et olen talle mitte meeldiva pildi, kuhugi interneti avarustesse lisanud.  Igal inimesel on ka erinev taju ja suhtlemisviis välismaailmaga.  Nii, et need beebid ja lapsed jäävad mõne blogisse jätkuvalt alles, üritasin lihtsalt seletada, miks meie pereblogis võimalikult vähe laste ja beebipilte on 🙂  Oleme selline kummaline perekond, mõne arvates, ilmselt edasi, sest…me usume päkapikke ja jõuluvana.

Lastel on erakordne oskus puhuda igale asjale elu sisse, näiteks kui toolile või lauale teki peale visata, muutub see  tema arust lossiks, või koopaks. Lapseliku mängu võlu seisnebki selles, et ta elab vaevata muinasjuttu sisse. Meie vanemal piigal rikuti usk jõuluvanasse ja päkapikkudesse ära eelmisel aastal, kuid ei mäleta küll, et jõulud seetõttu vähem toredad oleksid olnud. Kahju, et mõni lapsevanem kasutab seda usku, et jõulukuul  kasutavad laste usku selleks, et  terve detsembri nendega manipuleerivad ja ähvardavad:” Kui sa hea laps ei ole, siis päkapikudei käi ja jõuluvana kinki ei too. Ja et “pahadel” lastel kinki ei too jne.” Mihuke stress, see lapsele on. Olgu ta siis suur või väike,

Aga jõulud ei tähenda kalleid kinke ega mööda kaubanduskeksust jooksmist. Jõulud on midagi palju enamat. Jõul on mõnus püha, mil saame perega kokku, teeme koos süüa, laulame ja kuulame jõulumuusikat. Käime surnuaial ja süütame küünlad, siis saab valmis  õhtusöök ja siis  mingi hetk tuleb jõulutaat. Tänavu me küll jõulutaati ei näinud, … kui vanaema juurde jõudsime, oli taat jõudnud kingid juba kuuse alla poetada.

Aga täna hoopis . Täna on meie beebi põnn juba 5 kuune. Viis kuud tagasi, sündis pisike nunnu meie perre. ja meie vahva pere on veel nunnum ja need juba viis kooskasvatud kuud on olnud imelised. Palju- palju õnne meile .

Meie vanem väänik, saab paari päeva pärast juba 12 – aastaseks. Kuhu see aeg küll, nii kiiresti lendab, alles oli ta pisi pisi, nüüd juba vaat et  sama pikk kui mina.

Sel korral sai ta ise valida, kus oma sünnipäeva pidada, keda kutsuda, sobivad mängud välja mõelda ja sai söögivaliku osas kaasa rääkida. Arvasime, et nõutakse krõpsu ja limpsi ja mida rohkem külalisi, seda uhkem. Aga tundub, et laps on hakanud mõtlema ja kaalutlema, sest minu lauale saabus väga hästi läbimõeldud plaan.

Sünnipäeva kohaks sai valitud Juula Külamaja. Pidasime seal juba möödunud aastal, mõlema suure lapse sünnipäeva ja kõik õnnestus kõigile meeldivate ootuste täitumistega. Seekord siis sai põhirõhk saunatamisele, seiklusrajale ja lauamängudele. Kõik nutiseadmed korjasime sünnipäeva hakul ära ja käskisime kõigil omavahel lõbutseda. Uskumatu küll, aga toimis. Külalisi oli kokku kutsutud neli last.  Ja sünnipäevalised võisid jääda ka ööseks.

Tundub, et sellised öösünnipäevad on haruldased, kuid seda enam võimaluse korral alati oodatud ja populaarsed.

Väänik soovis oma sünnipäevalauale, makaroni salatit ( aitas ise teha), köögivilja kandikut dipikastmega, puuviljavaagent, kommikandikut, ühte pakki krõpsu, morssi ja torti. Küpsisetordi valmistas laps ise,  paar tundi ENNE külaliste tulekut. Hiljem grillis aias veel väligrillil vorstikesi ja liha. Lisaks küpsisetordile jõudis lauda ka sidruni õuna keeks, mida serveerisime vaniljejäätisekuulikesega.

Juula külamaja on sünnipäevade pidamiseks väga hea koht. Niisamuti ka niisama puhkamiseks. Lähedal asuvad Vudila mängumaa, Elistvere loomapark, Juulamõisa kohvik, Jääaja keskus. Mõnus pererahvas. Ja mõnus õdus maja, kus kuum saun ja hubane kamin.

Väänikud lähevad teinekordki ja soovitavad teistelegi 😉

Kui mina olin veel laps, siis oli eriti uhke tunne, kui keegi sind sünnipäevale kutsus. Siis oli kink ja lilled näpus ja läksid kutsuja koju. Ja need olid ägedad sünnipäevad.
Oma laste peale vaadates, siis kodused sünnipäevad pole lasteaia lastel nii popid, sest kuidas see laps ikka valib, kes on ta kõige- kõige parem sõber. Ja nii ongi lihtne lahendus kutsuda kogu rühm. Kogu rühm, kus on kokku umbes 20 ja rohkemgi last, ei mahu kellegi koju, kui just su maja või korteris seinad kummist pole 😀
Meil oli sellel aastal pooljuhuslik leid, leida oma 6- aastaseks saavale tirtsule, selline mängumaa, nagu on seda Sõbra mängumaa ( Tartu, Sõbra 58) ja see oli väga väga õige otsus, sest sünnipäevalaps ja külalised jäid korraldusliku poolega väga rahule. Oli süüa, oli morssi, oli torti, olid sõbrad. Oli roosa printsess, kes tund aega lapsi lõbustas ja oli näomaalija ( pintsel võlub värve – fb)

Parkimisplats on olemas. On lihtsasti ülesleitav. Ja hästi hästi vahva mängumaa perenaine on ka – unustasime, nimelt lahkudes ühe kingituse maha. Ei peetud paljuks helistada ja järgmisel päeval leppida koht ja aeg, et laps ikka oma kingituse ruttu ruttu tagasi saaks.

Pidu oli vaat, nii äge….et aasta noorem pliks, teatas, et kui temal tuleb poole aasta pärast sünnipäev, tahab tema ka just Sõbra mängumaal oma sünnipäeva juubeli, uhket 5 pidada.