Sildiarhiiv: sõbrad

Sõprusest ja küpsetamisest. Laupäev noh :)

Siis kui kodu on sõpru täis, või kui omad lapsed on kellegi teise kodus, on ikkagi tuba lapsi ja nende sõpru täis. See on juba meiesuguste omapära, et kui oled üksi kodus, siis alati on siin keegi teine veel. 🙂 💕 Armastust täis, kodu. Olen rahulolev, sest on laupäev, sest et on perega koos olemise päev. 💕

Eile oli reede. Eile oli imesid täis õhtu. Nimelt väga trenni kauge Tüdruk🧡Väänik otsustas proovida trenni minna. Sest tüdrukud olid õues võtteid õpetanud. Ja siis olid nad harjutanud, jutustanud ja piigas tärkas huvi.

Koolist tulles viisin Tüdruk🧡Vääniku ja ühe tema klassikaaslase koolist koju. Väänik läks talle külla.

Sain teada, et klassikaaslasel on vend, 14 ja et ta on teismeline. Talle ei meeldi mitte keegi ega midagi. Koolis oli üldiselt tore olnud, kõik suhtlesid, rääkisid temaga, sest…. üks tüdruk, kellest me rääkida ei taha, puudus. Nii, et jah! ma olen rahulolev. Rahuloluks annab muidugi ka põhjust asjaolu, et rääkisin siis täna selle Tüdruk🧡Vääniku sõbraga ja tema emaga, kellele Sosistav tüdruk oli öelnud “Ära olen enam TüdrukVäänikuga sõber.” Kui ma olin algselt skeptiline selles, siis – Mis ma oskan öelda, on põhjust oodata, seda esmaspäeva👀

Igatahes, mul on hea meel, on hoolimata sellistest tõrvatilkadest meepotis, on me Väänikutel ikka päris häid sõpru ka. Ja see on nii hea tunne. 😍 Ja see hea tunne, ajendas eile küpsetama keeksi ja siis sai keeksist hiljem ka pulgakooki meisterdatud, mööndustega 🙂

Ehk siis küpsetasime keeksi valmis, vaat selle retsepti järgi
https://perenaine.ee/apelsiniselt-mahlane-keeks/#.XJYjGtIzbIU Ja siis kokaraamatus “Pille köök” on üks pulgakoogi retsept.

Me lihtsustasime asja oluliselt – pudistasime keeksi kaussi, terve pakk toorjuustu, 1 tl suhkurt, segasime segi, vormisime pallid ja 10 min külmikusse. Sulatasime shokolaadi fondüül Kalevi pählitega shokolaadi, veeretasime pallikesed shokolaadi sees ja tõstsime taldrikule ja kuna pulgad olid teadmata kadunud, siis oli nii nagu oli lihtsalt taldrikule tarduma. Väljanägemine, polnud just esinduslik aga maitse oli …. võrratu 🤪Hea oli, et prooviks, vaid mõne tegime. Ma tõtt öelda suhtusin neisse pulgakookidesse väga skeptiliselt. Aga uskumatu, kui kähku need taldrikult kadusid – kiire, lihtne ja maitsev. Edaspidi on tore rakendada loovust ja valmistada neid sellisest toorainest, mis parasjagu rohkem meeldib või parasjagu on kodus.

Nüüd me siis hängime siin. Tegime pisut kevade värki – seemnepalle. Nendesse kohtadesse, kuhu istutama ja rohima ei pääse, saab seemneid levitada seemnepommide abil. Seemnepommid (või ka seemnepallid) on savist, mullast/kompostist ja seemnetest koosnevad pallikesed, mis maapinnale sattudes vihma ja päikese käes lagunevad ning idanema hakkavad. Pallike kaitseb seemneid lindude, tuuleerosiooni ning kuivamise eest.

Kõige lihtsam seemnepommi retsept on järgmine: 1 osa savi, 1 osa seemnetega segatud mulda ja/või liiva, piisavalt vett, et asi kokku jääks. Võib lisada ka komposti, et seemnetele toitu juurde anda. Seemnete hulk sõltub nende suurusest, aga väikse palli jaoks võiks piisata 0,25-0,5 teelusikatäiesti. Seemnepomme on hea visata näiteks üle müüride ja tarade, aga need võib ka maasse kaevata nagu tavalised seemned.

Igav, just ei ole 🤪💚 kodus on erinevaid asju, mängida mänge- hakkame leiutajaks leiutajamängus 👀🙂

Mis teie, kallid sõbrad oma esimese kevadise nädalavahetusega peale hakate? 🙂🙃

Juutuubindus 🤪

Ühel päeval, kui meil plikaga omavahelise vestluse pooltund oli, rääkisime, kelleks ta tahab saada ja mis talle meeldib teha. Kiirelt jõudsime selleni, et ta näitas mulle Maria Rannavälja ja paljude teiste Eesti juutuuberite kanaleid ja rääkis, mis talle nende juures meeldib JA, et ta sooviks ise ka  oma kanaliga alustada. Sel hetkel sai mulle aga selgeks, et uue generatsiooni noored on varsti rohkem mõjutatud juutuberitest kui oma vanematest, onudest-tädidest ja isegi oma klassikaaslastest. Kes siis on need youtuber-id ehk juutuberid, kes on tänases maailmas uuteks mõjuisikuteks muutunud? Juutuuber –  Juutuuber on sisulooja, kes laeb regulaarselt üles videoid veebikeskkonda YouTube. Video sisul ei ole tähtsust senikaua, kuni pole rikutud Creative Commonsi reegleid – see võib olla beauty video (video ilu teemadel), storytime video, fashion (mood), traveling või gaming (reisi või arvutimängu jälgiv) video – peaasi, et ei ole varastatud kellegi teise loodud sisu, ehk on autori omalooming, tihti peale autori oma elustiili kajastav lugu. 

 YouTuberiks olemine eeldab väga tugevat kirge ja palju tahet, sest suur tõenäosus on, et enne, kui sisulooja enda “näo” leiab, peab ta tegema väga palju tööd. Tehnilised oskused on teisejärgulised ning tulevad kogemuste käigus. Üks kaks videot Youtubis ei tee sind youtuberiks. Enamasti kujuneb järjepideval sisuloojal välja oma teemad, alguses ehk üks, hiljem aga hargneb see mitmeks või muutub vastavalt inimese enda sisemisele kasvule või väärtustele ja huvidele.

Seitse põhjust, miks hakata ISE juutuuberiks

Põhjuseid sisuloojaks hakata on kindlasti rohkem, kuid siin on mõned, millele mõtlema hakata.

Saad jagada oma ekspertiisi ja muutuda oma valdkonna autoriteediks. Uute tehniliste oskuste omandamine – videote tegemine, monteerimine.

Väärtuslikud kontaktid, uued koostööpartnerid ja tuttavad – Eestis on isegi olema juutuuberit agentuur Creat.ly (https://creat.ly )

Saad tegeleda sellega, mis sulle meeldib ning jagada oma kirge.Teenida raha – mitmed brändid lausa otsivad endale sbivat juutuuberit kellega koostööd teha.

Turundusmaailm on infulencerite ehk mõjutajate käes!

Muuta maailma – luua sisu, et mõjutada ka teisi tervislikumalt toituma, loodusest rohkem hoolima, rahaga targalt käituma või mis iganes su süda soovib, et sind ümbritsevad inimesed teeksid.

Teha asukohavaba tööd ja reisida – Tee enda seiklustest välismaal äge video ja võib-olla leiad järgmiseks reisiks juba finatsvahendid läbi koostööde.

Mõeldes, siis lapse soovile, oma kanal luua ja sellega siis oma huvisid arendada. Lapsevanemana, eeskätt, muidugi kohe tuleb mõte pähe, sada ja üks erinevat mõtet, et see pole hea mõte. Aga teisalt, kui järele mõelda, siis võib olla, kui see on midagi, mis last huvitab, siis miks mitte last natuke suunata ja koos temaga mõni huvitav projekt ette võtta. Korralikult ette valmistada, idee mõelda, ja oma ala asjatundjatega kokku viia. Võib olla mõni huvipakkuv koolitus. Ja kui laps näeb, et blogimine, või videoblogija olemine ei sobi talle, saab ta selle tee katki jätta, või hoopis ta leiab, et talle sobib ja talle meeldib see, mida teeb ja arendab end edasi. Õpib midagi uut, ja leiab oma viisi, kuidas ennast väljendada. Miks mitte anda lapsele võimalus.

Loomulikult valvsa vanemapilgu all.  Eks esiotsa, ei tee me mingeid kanaleid, aga siin blogis, saab lapsele tema enda nurga teha küll. Eks näis, peab veel mõtlema ja arutlema.

Esiotsa plaanisime, aga läbida koolituse, mobiiltelefoniga pildistamise koolitus ja mida kujutab endast instagram ja videoblogija elukutse. 

Uskumatu, kui palju youtuberite videosid paari päevaga me oleme koos läbi vaadanud. Mõne koha pealt ausalt öeldes, kuidas sellist cräppi küll toota saab, ja veel enam, kuidas seda cräppi lahedaks saab pidada. 🤣Aga ilmselgelt ei saanud omal ajal, minu vanemad minu huvidest aru ja pidasid seda suuretõenäoliselt samasuguseks cräpiks.😊

Vaatame, kuidas me lapse huvi arendada, toetada ja suunata saame. Miks tõmmata kohe pidurit ja karjuda mõistmatult “Ei.” 😀

Peagi, on kõik uuus 😉

Vahepeal ma mõtlen, et lapsevanemad võiksid osata asju, ka teiste laste vanemate mätta otsast asju vaadata. Minu eelmise aasta õppetund oli, et usalda oma last aga alati kontrolli, kas tema räägitu alati on puhas. Tänapäeva lastel on oskus moonutada tõde, nii käpas, et silm ka ei pilgu, kui reaalselt situatsioonist filtreeritakse välja oma tõde. See, kes oma tõega, vanemale esimesena rääkida jõiab, sellel on siis õigus. Ja siin need lapsevanemad orki lendavad. 😳 Eriti kurb, kui need lapsevanemad usaldavad oma lapsi pimesi ja ei suuda aktsepteerida, et asi võiks räägitule vastupidine olla.

Mina sain ikka väga valusad vitsad, ja rohkem ma vanemate laste vaidlustesse ja maade jagamisse ei sekku. Aga kõrvalt vaadates, ja messengeri vestluseid lugedes, tahaks Ansipi moodi, peast kinni haarata ja “Taevas tule appi!” soiguda.

Kes on selline sõber, kes sosistab oma sõbra teise parimale sõbrale esimese kohta inetusi, nii et too igasugused sõbrasuhted esimesega katkestab ja koolis keskmistsõrme näitab ja messengeris keeldub selgitustest, miks ta oma esimese sõbrannaga enam suhelda ei taha. Ometigi, on inimesed näinud, et just see sõber see sosistajaks oli. Või milline sõber ütleb, et ta võib kõigile teistele külla, aga mitte konkreetselt “mitte sulle.” Või milline sõber, kes hakkab ära kolima, teatab seda messengeris, et õu ma kolin nüüd 26.03 ära. Küsimuse peale, kuhu ja mis koolist saab, tuleb vastuseks, et ” ma ei taha seda kõigile öelda, ainult neile, kes mul külas hakkavad käima.” Või, kui üks ütleb, et ta läheb kellegiga kinno, linna, ujuma vms. Siis see tüdruk solvub ja räägib kolmandatele, et ta on esimese peale tige, ja nad on tülis. Aga hoolimata sellisest vastikust käitumisest, on sel tüdrukul veel jultumust, end sõbraks nimetada. Kas see on siis sõprus tänapäeva moodi?

Omal ajal olid ikka teised väärtused. Ja nii kasvatan ka mina enda omasid. Ja sellist tüdrukut, ei võta enam oma tütre parima sõbrannana. Oma lapsepõlvest aga mäletan, lapsevanem ei peaks ega tohiks keelata oma last kellegi konkreetsega läbi käimast, see on ikka lapse enda otsus, kellega läbi käib.

Ja nii ongi otsustanud, minu tütar selliselt temaga käituva lapsega sõber edasi olla.

Kas keegi saab aru, miks?

Ja, teate, mis kallid sõbrad? Kevad tuleb.😊

Kevade kuulutajad…

Laupäevak

Hommik algas vihmasabinaga. Kuid õues, oli üllatavalt soe. Isegi üsna mõnus. Pisemad tüdrukud läksid täna sugulaste juurde mängima. Suure nuiamise peale lubasin. Mis tähendas muidugi seda, et ise viisin, ise tõin ja lapsed said kogu lõbu. 😀 Olgu tegelikult ma tunnistan, mulle meeldib autoga sõita,  ja selline 4o km edasi tagasi, on üsna ok – tundub, et kui liikumist õieti sättida, siis on ka pisipõnn leplik ja magab autosõiduvältel.

(ups. Praegu meenus, et õhtune lihapraad on veel ahjust välja võtmata 🙂 õnneks on ahi välja lülitatud, aga no siiski. Õhtul veerand 11 avastada, et õhtusöögiks mõeldud liha on veel lahti lõikamata 😀 )

Aga tüdrukud läksid mängima. Jutuvadina järgi ja väsimusastme järgi olen veendunud, et neil oli väga väga tore. Järgi minnes oli üks pettunud, et ma neil ööseks ei lubanud mängukaaslaste juurde jääda. Ja teine kurtis, et nad said ju nii vähe mängida 😀 Enamuse ajast olid nad vist õues olnud, toas joonistanud ja lubanud oma juustesse patse punuda. Ja nagu viisakatele ja viksidele lastele kohane olid nad ka lõunasöögi kenasti ära söönud. Suuremad lapsed mängisid lihtsalt kodu juures. Tegime koos  pitsat. Ja kogu see aeg pisipõnn magas õiglast und.

Käisime temaga õhtul vannis ja tegime korralik õhtusöögi ( lisaks sellele, mis ununeski ahju 🙂  Paneerisin kanafileed jahu sees, keetsime kartuleid, toorsalat ja kõrvale külm piim.  Magustoiduks shokolaadikook vaarikatega. Tunnistan – ei saanud koogist ühtegi viilu 🙂 Esmakordne.  Lugesin raamatut. Jõin teed. Ja kuulasin muusikat. Ka harukordne, et ilma suurema kamandamiseta tahetakse minna voodisse ja küsitakse lühike unejutt ja et kella üheksaks õhtuks on toas vaikus. Ja unenohin.

Arvan, et oli üsna “jalad seinal” laupäevak. Vahelduseks oli hea kogu perega ” mitte-midagi-teha”. Lõpmata tore. Tee proovi 🙂