Tag

öö

Browsing

Mis värk selle külmikuga on? Või üldse selle näksimisvajadusega? Üks õhtu oli mul peotäis shokolaadikomme. Need tuli kindlasti öö jooksul ära mugida. Ühe kommi leidsin hiljem ärasulanuna ka hommikul padja alt. No milline raiskamine. Aga täna, ma tean ju, et seal kapis on Napoleoni tort, mis kahe piimapaki vahel, mind härdalt hüüab. Ja hüüe kaigub seal piimapaki ja juustu ja munapakilt põrkudes tagasi. Nukker värk ja kuidas nii ikka saab. Ikka lähed ja võtad ampsu, siis teise ja no kui juba, siis juba…Aga ei…peatab see, et lubasin hommikuks piigale, see keskmine jätta. Huhh. Mõni minut möödas, meenub, et…ühepajatoidust jäi ju kaalikat……Mis külgetõmbejõud sel külmikul öösiti on?

Mõned asjad on nii lihtsad ja selged siin elus, et nende uskumine võib kaua aega võtta. Seda suve alustasin teadliku taotlusega suhelda rohkem nende inimestega, kes tahavad sama palju koos minuga olla, kui mina nendega. Inimestega, kellega sul on vastastikune sõnadesse panemata kokkulepe, et mõlemad võivad olla täpselt sellised, nagu nad on, tahtmata teineteist muuta, armastades veidrusi, mis lubamises veel eriti tugevalt välja paistavad.

Minu veidrused on minu hinge väljendused. Minu kentsakad ideed ja olekud eristavad mind teistest. See, mis minus on kummalist, on see, mis muudab mind unikaalseks. Minu kiiksud on minu olemuse väljendus. Just selliste mõtete, keha ja võimetega, nagu mul on. Jah, minu kiiksud ei meeldi kõigile. Aga tead? Ma ei hakka kunagi olema piisav valedele inimestele. Ükskõik, kui palju ma ka ei püüa end parandada, väiksemaks, vaiksemaks teha, välimust muuta, jätta ütlemata või öelda ainult õigeid asju, ma ei ole ikka neile piisav. Omamoodi on see kurb, aga ma ei ole mõeldud kõigile. Minu sõnad, teod, ideed, olemus ei ole mõeldud kõigile! Kordan.Mina ei ole mõeldud kõigi jaoks. Õigete inimeste jaoks ma võin eksida, olla maailma tobedaim, aga ma olen nende jaoks piisav. Piisav. Kui me kõik julgeksime olla me ise, kui me ümber oleks inimesi, kes armastavad meie ise-sid, kas maailm oleks siis palju õnnelikum paik? Kas sina lubad teistel olla nemad ise või pööritad silmi? Oma kaaslasel rääkida roppe anekdoote? Kõvahäälselt naerda? Lapsel tekitada ebamugavaid olukordi? Rääkida ausalt? Riietuda nii, nagu laps tahab? Kordan, ma ei ole kõigi jaoks ja kõik ei ole minu jaoks.

Kui tahame luba olla me ise-d, siis võiksime anda loa olla ka teistel nemad ise-d?

Mis on suurim õppetund? Et õiged inimesed loovad õigeid hetki. Täiuslikke olukordi. Parimaid mälestusi, mis on nagu kiiresti imenduv niisutav kreem kuivale hingele. Ma arvan, et elu peaks koosnema täiuslikest hetkedest, mis oma olemuselt võivad olla totaalselt ebatäiuslikud. Täiuslikud hetked saavad tekkida ainult tundetasandil. Sa võid elada imeilusas kodus, aga, kui seal pole soojust, armastust, huumorit, heasoovlikkust, siis…siis…sa tead ise, kuidas see lause lõpetada.

Läks jälle heietamiseks kätte ära, no ilmselgelt pole minu tassike teed, nii tarka juttu öösel puhuda 😉 Tark jutt küll, kuid vastus sellele, miks külmik just öösiti vastupandamatu on, see jääb nüüd küll hetkel selgusetuks 🙂