Sildiarhiiv: Kompromiss

Loome kodurahu – peegeldus on võti!

Soovin nagu iga teine ema oma lastele vaid parimat. Alles hiljuti taipasin, et lapse heaolu võti pole kõikide ta soovide täitmine, vaid hoopis tähelepanu pööramine iseendale. Sain aru, et mu laps on õnnelik, kui mina olen õnnelik.

Usun, et iga lapsevanema päevas on neid hetki, kus tahaks mõneks minutiks silmad kinni panna ja vedeleda mõned minutid niisama ja teha võiks mitte midagi 🙂 Aga enamasti lükkab lapsevanem oma vajaduse kõrvale, mõeldes, et puhkad hiljem või teine kord ja asud lahendama või täitma kellegi teise vajaduste tassi.
Kas on vaid minul nii, et ma ei lähe kohvikusse, poodi, spaasse, puhkama, sest emad teevad kõike ju lastega koos. Poest ostad enamasti ainult lastele riideid või teed kompromissi ja soetad endale midagi võimalikult säästlikult. Loogika on lihtne – lapsega mängitud ja tegeletud, kõhud täis ja kodu korras on laps õnnelik.

Aga…valides lapse soovid, vajadused ja selle, mis tundus talle parim, olen ma suutnud tosina aasta jooksul jõudnud korduvalt ja korduvalt ( loendamatult tegelikult) oma heaaolust mitte hoolida.

Aga…õnnelikuks teeb meid eelkõige iseenda terviklikkus, rahulolu ja sisemine rahu/rõõm.

Kui mina panen enda heaolu pidevalt tagaplaanile, surun alla soovid ja vajadused ning teen kompromisse, mis tegelikult on ebameeldivad ja nõmedad, tekivad minus allasurutud ja vihased tunded- kurbus, viha, meeleheide, solvumine,, tüdimus ja kärsitus ja protest kõige vastu. kui mina olen väsinud, kurb, tüdinud, peegeldab lapse seda mulle. Lapse käitumine peegeldab mind ja ilmselgelt pole temagi õnnelik.

Olen kuulnud varemgi lauset, et mida halvem, seda parem ehk siis mida halvemaks läheb tunne, seda julgemad oleme vastu võtma elumuutvaid otsuseid, vaatama otsa meid taga ajavatele hirmudele ja astuma vajalikke samme.

Soovides olla eeskujuks oma lastele, hakkasin tegema teatuid valikuud tehes end rohkem väärtustama, järgides ka iseeni vajadusi. Jälgisin, et täidaksin ka teadlikult enda tassi, mitte ei kallaks teed ainult teiste omadesse. Aga emadena on meil raske mõista ja omaks võtta mõtet, et aeg ajalt tuleb seada esikohale enda vajadused.

Ka lapsed vaatavad meie pealt, milline on enesearmastus ja mismoodi käib enese väärtustamine. Nöidates neile oma isikliku eeskuju varal, mismoodi end armastada, väärtustada, hoida ja hellitada elu, maailma ja hetke nautida, suudavad ka nemad endale ilusama normaalsuse ja rahu luua.

Kompromiss & Koostöö – kumb?

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres ja vaikuses istuda.


70% tülidest, mis paarisuhtes tekivad, kerkivad põhjusel, et partneritel on ka isikuomaduste, väärtushinnangute või elustiili tõttu erinevad vajadused. Ja enamikel paaridel algab võimuvõitlus, kumma nägemus mingist elukorraldusest peale jääb. Mis siis saab, kui vajadused on nii erinevad? Kas kooselu on üks pidev kompromiss? Suhe peaks olema koostöö, mis austaks mõlema poole vajadusi.


Oli kord restoran, milles töötasid kaks kokka. Mõlemad tahtsid ühel päeval teha magustoitu sidrunitest. Restoranis oli tol päeval vaid kaks sidrunit. Paraku nägid mõlema koka retseptid ette just kahe sidruni kasutamist. Ühtegi poodi lähedal paraku polnud.Milline oleks kompromisslahendus? Kumbki saaks ühe sidruni, teaks iga koolilaps. Aga päris ilmselt ei tuleks siis kummagi magustoit välja nii, kuis peab. Kompromiss tähendab, et kumbki osapool pole rahul.Milline oleks aga koostöö? Kui mõlemad kokad räägiks ausalt ja avatult, mis plaanid neil sidruniga on. Nii võib selguda, et ühel on vaja kahe sidruni pressitud mahla, teisel aga kahe sidruni riivitud koort. Ja mõlemad saaksid oma magustoidu just sellisena valmis, kui see nende vaimusilmas või retseptiraamatus seisab.


Ja-jah, aga mis siis, kui mõlemale oleks vaja nii koort kui mahla? Kompromiss sidrunite jagamisel ei rahuldaks kumbagi. Siis peaks tegema kokkuleppe – üks saab sidrunid täna, teisele tuuakse sidrunid homseks, aga esimene aitab teisel tänutäheks vastutulelikkuse eest välja mõelda selleks päevaks alternatiivplaani ning tunnustab partnerkokka tema suuremeelsuse eest.
Äris tehakse kompromisse kogu aeg – müüja tahaks müüa sajaga, ostja tahaks osta viiekümnega. Lepitakse seitsmekümne viiele kokku.


Paarisuhte valdkonnas sageli ei saa kompromissi läbi õiglust. Võtame pereplaneerimise – üks partneritest tahaks last, teine üldse mitte. Kompromissi siin ju pole. Paarisuhtes ollakse sageli silmitsi vastandlike soovide ja vajadustega. Hoolivas ja armastavas suhtes tehakse järeleandmisi ja kokkuleppeid. Kord annab üks järele, siis teine. (Mitte nii, et iga kord annab üks, alistuvam, järele). Järele annab see, kelle jaoks mingi konkreetne teema on vähemolulisem. Kaks järeleandmatut partnerit, kes kumbki oma positsioonilt lahkuda ei kavatse, on kui kaks võitlevat sokku, kelle sarved jäävad kakluse käigus teineteise külge kinni. Võimetus armastavaks ja lugupidavaks koostööks, kus parterite vahel on emotsionaalne side purunenud, ongi ju enamike lahkuminekute taga.


Jah, kord annab üks järele, kord teine. Või siis peaks suutma omavahel arutada, kuidas mõlema soovid ellu mahuksid. Mõlemal partneril on õigus oma vajadustele ja unistustele. Kui me ei julge oma partnerile avada oma vajadusi ja unistusi ning need enda sisse alla surume, tõusevad me mahasurutud või -salatud unistused mingil teisel hetkel alul rahulolematusena, siis ärritusena ja lõpuks konfliktina. Lühidalt öeldes – kui salgad vajaduse või matad unistuse, külvad konfliktiseemne.


Kui me anname endast ja oma unistustest teada, aga partner ei austa neid, ei taha neist midagi teada või veel hullem – naeruvääristab me vajadusi ja unistusi, ootavad suhet peagi karid. Iga unistus on omamoodi ilus ja õiglane. Ükski unistus pole suhtele halb.

Heas suhtes on partnerid teadlikud üksteise vajadustest ja unistustest ja nad aitavad vastastikku üksteisel oma unistusi ellu viia.