Täna hommikul, oleksime äärepealt sisse maganud. Öösel koju jõudmine ja jahutav tuuleke aknast oli väga hea eeldus, veel kauem magada 🙂 Aga väikesed Väänikud olid kutsutud oma sõbrannale Haldjapere mängumaale sünnipäevale. Kella kümneks 🙂 Uskumatu küll, aga saime ärgatud, ja jõudsime õigeaegselt kohale ka. Olgugi sellest, et me polnud kunagi varem selles mängumaal käinud. https://www.facebook.com/haldjapere/

Üks me piigadest teatas igal juhul, et tema tahab ka oma sünnipäeva siin pidada. Isegi mulle avaldas muljet mängumaa, kus on kõik läbimõeldud ja ohutu ka väiksematele lastele (2 aastased ja pisemad) Siin oli kööginurk, kostüümidenurk, seinanurk, kus linke vajutada, lüliteid vajutadda, tuld põlema ja kustu vajutada. Lauamängude riiulid, nukumaja ja palju muud veel. Parkida sai all tänaval tasuta, ja mängumaa ülesleitavus alguses oli pisut keeruline aga tegelikult märke jälgides on kõik hästi mõistetav ja leitav. Haldjamaal, saavad sünnipäevasid pidada nii väikesed kui ka juba suuremad lapsed, kellel teised huvid, kui mängumaal mängimine. Stuudio osas näiteks kino vaadata või meisterdamises kätt ja nutti proovida. https://www.haldjapere.ee/sunnipaevad

Ja siis otsustasin minna koos sõbrannaga ja väikese põnniga Jaago Käsitöötallu avatud talude kohvikusse.

Juba eelmisest aastast jäi sealt hea mulje ja otsustasime, siis pärast kerge reklaami lugemist, et just seda talu me seekord vaatama lähemegi. Ilmataat muidugi oli ilma juba parjalt palavaks keeranud. Minu kipitav käsi muidugi suurest õnnest ei karanud, sest otsene päikesevalgus pani käe kipitama, pluusi varukas higistama ja kreemi sisse kleepuma. Aga kui kasutad head niisutavat kreemi, muutub tülikas ebamugavus kiirelt mitte segavaks – ebameeldivuseks.

Aga talus oli äge. Siin oli hea vastuvõtt, ja väravast sisse astudes jäi mulje, et siin oled sa oodatud. Oli tehtud uuendusi, võrreldes eelmise mälestusega. Tekkinud oli pildistamissein ja ronimissein, millel ronimise eelduseks oli reeglite järgmine: vanemlik järelvalve ja soovitus mitte alla kukkuda. Ka “hea koha” peale oli mõeldud 😀 Hoovis sees ootasid jänesed, kanad, haukuv perekoer, ja pisikese põnni lemmikuks said kaks musta kitse, kes olid vist kõigiga sõbrad, kes vähegi võilille lehti neile läbi aiavõre pakkusid.

Lisaks sai tutvust teha aias kasvava rohhelise peenramaaga, ning hoovis mängida liivakastis ja osaleda õpitoas. Kui rahmeldamisest ja palava ilma tõttu hakkas tuju ära kaduma, siis hea tuju tõi tagasi naturaalse ploomimahlaga jäätisekokteil, sidrunisärtsuga beseekook ja piimavahuga kohv, kaneelipuistega.

Jahedas kohvikus oli see täiesti see koht, kus “algas meie aeg”.

Hiljem õues sai taas teha tutvust suurte hobustega. Üks oli täpiline, olemuselt meenutades, täiesti Pipi Pikksuka hobust. Täppe täis, kui tedretähnilise tüdruku päikest näinud päikest saanud põsk 🙂

Koju naastses, selgus, et kodutakso peab tegema uue tiiru ja viima ühe plikadest tolle sõbra juurde Juulale. Mõtlesime, et astuks läbi ka Juula külamõisa kohvikust ja sealsest lähedast asuvast talust, kuna see meile ju nagunii tee peale jäi. Aga väike poiss pani plaanile veto – suikudes hoopis unne. Seega suundusime hoopis koju.

Rääkides sünnipäevades – suur piiga läks oma sõbranna juurde öösünnipäevale. See juulikuu on ikka vahva kuu – sünnipäevad, öö sünnipäevad ja muud seiklused avatud talude ja kodukohvikute raames. hea võimalus avardada silmaringi.

Autor

Kirjuta kommentaar