Otsustasime õega sel suvel rohkem raamatuid lugeda, kui eelmisel suvel. Okei, emps käib rohkem pinda ka, aga saame ju aru küll, et lugemine arendab rohkem sõnavara ja suhtlemisoskust, kui nutiseadmed.

Minu esimene raamat on vabalt valitud teos. Pigem küll raamatukogu juhataja poolt soovitatud. Mika Keränen ja “Soome pitsa”

Mika Keränen on soomest pärit kirjanik, kes kirjutab tartu linnatänaval salaseltsi loonud lastekambast ja nende seiklustest. Käesolev raamat on kümnes. Varem olen lugenud “Vana roosa maja” ja “Fantoomratturit.”

“Soome pitsa” on esimene raamat, kus salaseltsi liikmete Olavi ja Mari vahel puhkeb tüli, mis ähvardab seltsi laiali ajada. Selle tüli tõttu hakatakse ka uut juhtumit eraldi uurima, mis sugugi tulemust ei anna. Uueks juhtumiks on garafiti söökla akna all, mis kujutab endast soome pitsat. Juhtum laheneb iseäralikul moel, pärast seda, kui Mari ja Olav on sõjakirve matnud.

Jällegi oli see raamat sujuvalt kirjutatud ja juba tuttavale seltskonnale hea kaasa elada, sest ka meile pole need Supilinna tänavad, kus tegevus toimub võõrad. Raamat rääkis usaldusest ja ka sõprusest. Soovitan, seda raamatut oma klassikaaslastele ja sõpradele, kes eriti raamatuid ei loe. Hea ühe,- kaheõhtu lugemine.

Autor

Kirjuta kommentaar