Suunamudija – Koroona

12. Märts on huvitav kuupäev Eesti ajaloos. Päev, mil kõik tuttav muutus, päev, pärast mida lõhuti meile tuttavad seadused ja arusaamad valitsevast korrast, piirati vabadust, koolid läksid kinni ja vanemad pidid ümber korraldama oma rutiinsed töö- kodu- koolilapsed süsteemi ja avastama endite ja jaoks midagi olulist.

Kui räägime suunamudijatest, siis naljakal kombel võiks pidada koroonaviirust – viimase aja moodsaks suunamudijaks, mis küll ise, pärineb ” made in china” ja ei peaks kaua oludes vastu pidama. Aga koroona viiruse tekitatud olukord, paneb mõistma, et senine riigipinnal põhinev ja sissetöötatud süsteemis, on midagi totaalselt valesti.

Olen viimastel päevadel mõtelnud palju elu üle, selle üldise süsteemi üle, kus me elame ja mida peame nii iseenesest mõistetavaks. Võtame üldise riigikorra – president, riigikogu, valitsus ja kümned ja sajad erinevad valitsuse all toimivad ametkonnad, siis muud organid – meditsiin, pääste, politsei, maksuamet, kohtud, täiturid, kohalikud omavalitsused jne. Loogika ütleb, et kõik need asutused on loodud ju selleks, et inimesi ja rahvast teenida ning peaksid toimima meie kõikide heaolu nimel. Küll aga saab tänaseks igaüks ise aru, et kogu süsteem toimib tänaseks täpselt vastupidiselt. Rahvas teenib neid ja seal määratakse, kuidas rahvas peab ja võib käituda, millised õigused rahval on, kui palju raha ära võetakse, kui palju vabadust antakse jne.

On keeruline mõista seda süsteemi, kus keskmine inimene töötab iga päev 8 tundi, millele lisandub ca 1 tund tööle minekut, 30min lõunapausi ja 1 tund töölt tulekut. Kokku ca 10,5 tundi iga päeva kõige paremast ajast. Niimoodi enamus aasta va vaid üks kuu, mis ei ole ka enamasti terve kuu järjest, vaid tükeldatult nädal+nädal+ 2 nädalat, et puhata. Ka suvel inimesed sõidavad hommikul tööle, töötavad sellel ajal kui on kõige ilusamad ilmad ja töölt tulevad siis, kui õhtu on juba käes.

11 kuud aastas töötada parimal osal päevast selleks, et suuta elementaarsel tasandil elus püsida (süüa osta, tasuda arved ja omada kodu) ja ainult selleks, et siis selle eest ise osta üks kuu puhkust, kus iga väiksemgi liigutus taaskord maksab. Selleks, et sõita linnast ära on vaja kütust, et ööbida külalistemajas on vaja maksta, iga lõbustus maksab ja iga ajaviide samuti. See on aga üldine standard. Kusjuures raha, mida teenime, selle väärtus kahaneb kogu aeg ja tänane 100€ on juba aasta pärast ca 95€. Samal ajal kui hinnad igal pool muudkui tõusevad, sest selline ongi see majandus, sest see põhinebki võlal, intressidel, raha kunstlikul juurde trükkimisel.

Kas ma olen ainus, kellele tundub see totaalselt jabur süsteem?

Täna käisime perega päeval mere ääres jalutamas. Meie pere jaoks ei ole suurt erinevust sellel, et hetkel on „koroonapühad“, vaid elukorraldus ongi selline, kus saame vabalt mistahes nädalapäeval minna ja võtta aja vabaks. Küll aga oli äärmiselt meeldiv näha, kuidas keset neljapäevast päeva oli mere ääres rohkelt inimesi, kes koos koeraga, kes lastega, kes paarikaupa ja lihtsalt jalutasid. Mõned küpsetasid mere ääres vorsti ja võeti lihtsalt vabalt ja oldi vabad. Küll aga ei näe sellist vaatepilti muul ajal, sest kõikidele inimestele on leitud rakendus – õigemini nad on selle ise võtnud, sest niimoodi tulebki seda süsteemi toetada ju. See ongi üldine standard.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahan? Tahan jõuda küsimuseni, kas see ongi see elu, kus enamus tahavad elada? Kas see ongi see muster, milles tahetakse olla ja elada? Kas see ongi see, millest inimesed unistavad ja see reaalsus, mida üheskoos luuakse?

Kas tõesti on vaja selleks ühte viirust, et see tooks välja selle süsteemi nõrgad küljed, selle jabura olemuse ja näitaks kätte, millised on valikuvõimalused? Kas tõesti on vaja viirust selleks, et anda aimu vabadusest, sellest tõelisest vabadusest, mis annab inimestele rõõmu, heaolutunde ja isegi soovi, et see olukord kauem kestaks – et see „unenägu“ niipea ei lõppeks, kuhu nüüd olude sunnil oleme sattunud.

Kõige hullem selle juures on aga see, et paljud inimesed isegi ei oska kuidagi olla selles vabaduses. Nad on sellest niivõrd võõrdunud, et tunnevad ennast ebamugavalt. Nad ei suuda end enam vabaks lasta ja muutuvad hoopis närvilisteks, kurjaks ja õelaks teiste vastu. Sest nende igapäevane rütm ja muster on ära lõhutud. Nad on niivõrd sügavale sellesse süsteemi juurdunud, et ei ole isegi teadlikud sellest, et nad on eraldiseisvad indiviidid ja väärivad sellest nii palju rohkemat. Nad on võimelised seda rohkemat saama, kui vaid hakkavad teadvustama, et nad seda väärivad. Kui vaid nende enda teadvusesse jõuaks kohale see, et nad pole pelgalt tühised mutrid suures süsteemis ja ka neil on võime kõike muuta. Muuta ainuüksi seeläbi, et muutes iseennast, oma isiklikke mustreid.

Ehk oleks aeg vaadata endasse, teadvustada iseenda olemus, oma võimed ja vaadata üle senine elu ja senised väärtushinnangud. Kas kõik see, millele siiani tähelepanu on pööratud või teadvus suunatud, on seda ikkagi väärt? Praegu on aeg teha muutusi. Märgata ennast, muuta ennast. Muuta enda väärtushinnaguid ja suunata tähelepanu just sellele, mis seda väärib. Kas olete siiani teeninud ennast, oma väärtushinnaguid või hoopis neid, mis on tulnud väljastpoolt? Mis on need tegelikud väärtused, mida sisimas hindate?

Kogu mu tänase postituse mõte ongi selles, et võtke hetk endale ja mõtisklege, tunnetage ja hinnake olukorda ja elu veidi laiemalt.

Tsitaadi autor: Blogi “Ühe isa lugu”

Üleüldse, seoses selle koroonaga, võiks igaüks, kes omab loogilist mõtlemist, läbi lugeda ka postituse –

https://isalugu.blogspot.com/2020/03/koroonaviirus-kas-uus-reaalsus-voi-suur.html?m=1

Selle uue viiruse valguses kirjutan täna võimalikest stsenaariumitest, mida võiks samuti kaaluda. Tean juba ette, mida suur osa lugejatest arvab ja mis seisukoha võtab. Mind nimetatakse hulluks ja öeldakse, et vaadaku ma reaalsust ning tuuakse välja, kuidas mina justkui olengi üks selline, kelle pärast kogu probleem eksisteerib.

Kui ma küsin aga vastu, mida oleks minust arvatud novembri kuus (kõigest 4 kuud tagasi), kui ma oleksin käinud välja tulevikuprognoosi, et juba 4 kuu pärast on olukord, kus ohtlik viirus tuleb ja hävitab inimkonda. Üle Euroopa suletakse kõik koolid, keelustatakse kõik üritused, lennufirmad lähevad pankrotti, suur majanduslangus, riigid sulgevad piirid jne. Kui keegi oleks sellise ennustusega välja tulnud novembris, siis oleks ta koheselt tembeldatud hulluks, vandenõuteoreetikuks ja öeldud, et reaalsustaju on väga paigast ära.

Kui sellist nägemust oleks vaid 4 kuud tagasi peetud täiesti ajuvabaks ja hulluks, siis mis alust on hetkel vastupidise väitmine taaskord hullumeelsusega võrreldav? Kas see pole mitte silmakirjalik ja endale täielikult vasturääkimine? Kui praegu keegi julgeb öelda, et te olete kõik läinud kaasa läbi aegade ühe suurima massihüpnoosiga, siis naerate ta välja ning palute lugeda uudiseid ja vaadata statistikat. Ometigi veel 4 kuud tagasi oleks sellisest oletuslikust statistikast rääkimine olnud otsetee psühhiaatri juurde ja sealt edasi hullusärki. Nüüd on see aga normaalsus ja millestki muust rääkida ei tohi – sest see ei sobi üldsuse arvamusega.

Kuna koos selle koroona teemaga on käimas ka väga ulatuslik majanduslangus, siis kirjutan näitena just majandusest, sest see on rohkem mõistetavam ja selle näitel väga kerge kogu olukorda selgitada. Kas majanduslangus on olemas? Kas see on reaalne või on tegemist näilise asjaga? Vaatame sellele korra otsa.

Majanduslangus saab alguse sellest, et mõni väga suur rahade liigutaja tunneb hirmu ja paneb oma rahad lukku – ei investeeri enam, ei kuluta ja pigem tõmbab kiiresti pidurit. Seda näevad teised rahajõmmid ja hakkavad ka kartma, sest mingil põhjusel see esimene ju pani oma rahad lukku. Nad järgivad seda eeskuju. Kui juba paras hulk rahajõmme on selliselt käitunud, siis läks lumepall veerema. Aktsiaturud langevad, tekivad esimesed töötud, rahad ei liigu ning mingid sektorid jäävad tõsisesse kriisi. Kuna majanduses on kõik kõigega seotud ja üks valdkond puudutab otseselt teist, siis see laviin on peatamatu. Inimesed kärbivad kiirelt kulutusi, raha jääb igapäevaga ringlusest järjest vähemaks ja ongi käes suur majanduslangus. Mis see siis aga tegelikult ikkagi oli – mitte midagi muud, kui kellegi algne hirm ja massihüpnoos, sest kõik oli ju näiline. Negatiivne ettekujutuse kiire levik, mis muutuski reaalsuseks. Tegelikkuses ei juhtunud ju midagi – ükski firma algselt pankrotti ei läinud, mingi suur rahaallikas õhku ei lennanud ja kõik toimus vaid näiliste asjaolude põhjal.

Kui piisavalt suur hulk inimesi võtab mingi arvamuse omaks ja hakkab seda kuulutama ja nägema kui tõde ja reaalsust, siis tekibki sellest reaalsus. Mida suurem hulk inimesi seda teadvustab, siis tekibki ühisteadvus – seda rohkem energiat sellele suunatakse ja nii on võimalik luua algsest väikesest negatiivsest nägemusest suur ja reaalne olukord. Suures plaanis on tegemist aga ikkagi virtuaalse nähtusega, sest pole ju olemas sellist reaalset asja nagu majandustõus või -langus, on olemas inimeste usk, oletused ja nende käitumine vastavalt sellele.

Kui aga vaataks sama pilgu läbi seda koroonaviirust. Veel mõni kuu tagasi puudus inimeste teadvuses üldse selline mõiste ja selline arvamus, et säärane viirus võiks eksisteerida. Kui keegi oleks sellega välja tulnud, siis oleks teda nimetatud hulluks vandenõuteoreetikuks ja ta oleks välja naerdud. Kui aga sama asja kuulutada suurelt – näiteks Hiina teeb seda ja toob välja ka suured numbrid, väga reaalsed pildid, levivad videoklipid jms, siis on see äärmiselt usutav. Võtame selle oma teadvuses omaks ja hakkame ka edasi kuulutama. Hirmu olukorras puudub selge ja ratsionaalne mõtlemine ning nii jagatakse ka mingeid mitmeaasta vanuseid pilte, videoklippe või isegi filmidest pärit kaadreid väitega, et need on reaalsed ja aktuaalsed allikad. Kui juba mingi hulk inimesi sellega kaasa läheb, siis üldine negatiivne hinnang levib ja inimesed loovadki sellest reaalsuse.

Vaadake nüüd tegelikule reaalsusele otsa. Veel enne seda kui see viirus polnud levinud mitte ühelegi inimesele väljapoole Hiinat, oli juba paanika üleval. Hirm levis, inimesed lugesid ja kirjutasid ning levitasid seda infot. Missest, et infot ei olnudki veel tegelikult. Hirm levis palju kiiremini, kui tegelik viirus. Sellega seoses liikusid sajad ja tuhanded erinevad õudusest pakatavad teooriad. Niimoodi käiski see hüpnoosi kujundamine ja teadvuste programmeerimine. Tegelikult kulus veel päris pikk aeg – mitu nädalat enne seda, kui viiruste kriisikolded tekkisid mujal maailmas. Kui Hiinas oli jaanuari teine pool see nö kriitiline aeg, siis Itaalias tekkis see ca kuu aega hiljem. Ühelt poolt väga lühike aeg kui võtta nii, et kõigest 3 kuuga on maailmakord muutunud. Ühest uuest viirusest saanud tegur, mis peatab majanduse, sulgeb piirid, piirab täielikult inimeste liikumist kuni selleni, et poed on kaubast lagedaks ostetud. Nullist kuni sellise olukorrani kolme kuuga ja seda kogu maailmas. Ulmeline, onju?

Teiselt poolt on olnud pikk aeg kui arvestame info liikumise kiirust tänases maailmas. Kui igas tunnis ilmub kümneid ja sadu artikleid, postitusi ja tuhandeid kommentaare, siis kuu aega selles mõistes on terve igavik. Selle ajaga saab täielikult luua uue reaalsuse ja mida rohkem inimesi selle teadvusega nakatada, seda kiiremini ja reaalsemalt see levib.

Näiteks kui ma kuulutaksin praegu, et päike kustub kolme kuu pärast, siis peate mind ju segaseks, onju? Kui seda teeks aga NASA ja avaldaks mingi 100 uurimustööd, seda infot levitaksid suuremad meediakanalid, oleksid saated, artiklid jne, siis oleks see koheselt usutav. Sealt hakkaks lumepall veerema ja kuskil 1-2 nädala jooksul oleks see juba uus reaalsus. Elaksime teadmises, et paar kuud veel ja päikest pole ning maailmalõpp ongi käes. See tooks kaasa enneolematu kaose, sest pool maailma kaevaks auke, kuhu peitu pugeda. Labidad oleksid ära ostetud, neid varastataks ja lausa tapetaks selle nimel jne. Aga nii see kaos tekibki ja selle aluseks vaid väga oskuslik ja usutav massihüpnoos.

Kõige hullem selle juures see, et tänu sellele, et tekib uus reaalsus, siis kõik, mida me siiralt usume, siis see muutubki teadmiseks. Ja kui on teadmine, siis see ongi reaalne. Meie teadvus muutub ja tänu sellele päike kustubki ära, sest me näemegi seda, mis on meie jaoks reaalne. Isegi kui osaliselt nähakse see vale läbi, siis mingis osas on nii tugevalt see uus teadmine juurdunud, et ei suuda sellest lahti lasta. Ka minus endas hetkel – isegi kui ma mõistan, kuidas kogu see skeem toimib, siis olen ma mõjutatud kõigest sellest, mis ümberringi toimub. Kuna see jõud ümberringi on nii tugev, siis ei suuda sellele piisavalt vastu seista ja mingis osas on see ikkagi nii usutav. Ehk siis võtangi ikkagi selle osaliselt omaks.

Kas oleks võimalik ka vastupidiselt käituda?

Jah, hetkel on täiesti võimalik pöörata see uus reaalsus teistpidi. Selleks oleks vaja, et levima hakkaks täpselt vastupidine (seega positiivne) stsenaarium ja uskumine. Kui piisavalt suur energiahulk seda toetaks, siis saaks ka sellest panna liikuma lumepalli, mille saaks muuta laviiniks. Kui näiteks 1000 või 5000 inimest saaksid aru, kuidas see skeem toimib ja enda jaoks selle selgeks teeksid ning endaga koos kaasa tõmbaksid igaüks veel 5 inimest, siis leviks see vastupidiselt. Vaja oleks, et leviks teadmine, et pole ju mingit hullu viirust liikvel. Seni kogu info ju see, et tegemist gripilaadse haigusega, mis võibolla ongi gripp, millele lisandub suur hulk negatiivset mõtlemist ja hirmu ning see annabki kokku täpselt selle, mis ringlebki.

Maailma statistika annab selge info, et haigestumine ja suremus alla 60 aastaste seas on üsna väike. Alla 60-aastaste suremus on ca 0,2% (https://www.worldometers.info/coronavirus/coronavirus-age-sex-demographics/). Suremus vanemate hulgas kõrge eelkõige koos muude haigustega. Näiteks kui inimesel on parajasti gripp, vähk, diabeet ja koroona ning see inimene sureb, siis läheb ta kirja kui koroonasurm. Kas pole mitte mugav viis statistikat mõjutada?

Aga just info ja teadvuse levik ongi asja tuumaks.

Kui suudaks luua teadmise, et juba homme hommikul on koroonaviirus müstiliselt hääbumas, majandus tõuseb jalule, inimesed saavad rahulikult hingata ja liikuda ning seda teadvust jagaksid miljonid inimesed samal moel nagu praegu negatiivsust levitavad, siis saakski luua müstilise ja seletamatu paranemise. Paraku on inimestesse nii sügavale juurutatud teadmine „imesid ei juhtu“ ja lähtutakse ainult sellest, et eksisteerib see, mida saab silmaga näha ja käega katsuda. Seega ei võta mind keegi ju reaalselt. Lihtsam on elada oma negatiivsuse mullis ja uskuda seda, mida kogu aeg on usutud või seda, mida meedia ette söödab. Kuna ka hirmust ja selle olemusest ei saada aru, siis ollakse niivõrd lihtsalt hirmust mõjutatud.

Võta endale aga see hetk, et analüüsida ja mõtiskleda selle kõige üle, millest kirjutasin. Analüüsi seda, mis info meedias liigub, kuidas see levib ja kui kiiresti muutub see reaalsuseks. Kasvõi selline reaalne näide – veel detsembri lõpus kirjutas meedia, et leetrid on jätkuvalt suur oht. Koroonaviiruse teema ajal pole leetritest kolm kuud üldse räägitud. Justkui oleks nüüd see oht siis kadunud? Või eksisteeribki vaid see, millele meedia tähelepanu juhib ja meie teadvusi mõjutab? Või kas keegi muretseb natukenegi listeeria pärast? Aga ometi oli see ju alles novembris, kui selle ümber käis meeletu teema.

Väänikute meelest – Aga siiski, olgu selle eelnevaga kuidas on, nii või naa on koroona mõjud, edaspidiseks üsna suunda mudivaks.

Jah, me peseme käsi rohkem. Jah, me ei lähe praegu vanavanematele külla. Jah, me veedame aega oma pere seltsis. Jah, me ei käi, sõpradega õues, ja lapsed ei kogune kampadesse õues. Jah, me õpime kodus. Jah, me käime vaid toidupoes. Apteegis. Ainuke miinus selle elukorralduses on see, et vanematega suhtlemine ja küllaminek on mõneks ajaks katkenud, sest nemad kuuluvad riskigruppi.

Aga positiivse külje pealt: asjatud poeskäigud, impulssiiv ja spontaansed ostud puuduvad. Rohkem aega looduses. Rohkem kohalolu jne.

Võtke rahulikult ja vaatame tasa targu, mis suunas koroona mõjutused inimesi mudib isiklikul tasandil ja kuhu suunas koroona mõjutustel, valitsus inimesi mudida tahab. Oskame teha vahet ja eelistame mõjutusi, mis puudutavad meie endi heaolu silmas pidades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga