Kas teate lapsepõlvest tunnet, mil lehmakarjas käies, või paljajalu põllul joostes, märkamata jäänud lehmasita sisse astudes, virts varvaste vahele lirtsatas. Või siis sooja kanasita sisse tallaga, tulemus sama. Vanaema koguaeg hoiatas, et ära astu sita sisse, sitt läheb haisema. Ära puudu sitta. Kullast sõnad 🙂

Ma olen mõnda aega Malluka blogi lugemast hoidunud, sest lihtsalt mul hakkas tema krehvtine kõnepruuk vahepeal vastu, aga tegelikult on ta tore naine, toreda oma perega ja väga hea, värskendava krehvtise kõnepruugiga naine, kes paneb julelt kirja, mis mõttes ja keelel. Värskendava aususe ja hirmutundmiseta, et ta kuhugi kaevatakse. Mina, nii julge ei ole ja jutustan teile endiselt ilukirjanduslikul tasemel ühest Sosistajast. Ja Tüdruk🧡Väänikust. Kes tunneb, ennast puudutanuna juhtunud sündmustikust, siis ausalt – ma ei saa aru, miks 🙂

Mäletate paar postitust tagasi, kus juhtus situatsioon, sellest kuidas Ütleja, ütles Sosistajale “paks”, kuid ajas selle Vääniku kraesse. Hiljem, muidugi õhtul tunnistas, ja vabandas Ütleja mõlema tüdruku ees. 😀Ütleja saatis vestluse Sosistajaga Väänikule. Ja meie rumalast peast arvasime, et asi on klaar🙂 Viga, nr 1

Siis kutsuti tüdrukud klassijuhataja juurde vestlusele. Mõlemad rääkisid sellest ja sain aru, kuidas asi leidis lahenduse ja kuidas õpetaja seletas, et kuulujutu põhjal, kedagi süüdistada on vale. Me uskusime, et sellega on kõik korras. Viga nr 2 😀

Ja et äkki ikka Sosistava ema tuleb ja siiski vabandab süüdistuste pärast. Viga nr 3 😀Viga, nr 4 🤪oli arvata, et vestlus klassijuhatajaga midagi muudab.. Viga nr 5 oli arvata, et alusetu kuid tõendatud valetamine ja vassimine lõpuks paika pannakse. Oh ei, tuleb välja, et see polegi oluline.🤪👍

Igatahes, ma ei teagi, praegu, miks..miks ma läksin selle ema ukse taha. Mõtlesin vist rumalast peast, et nad kolivad ära, et… 😀Täna siin viimane päev. Päike paistab. Beebi naeratab, et kõik on korras ja õpetaja esimeses kirjas toetavad sõnad kõrvus kumisemas, et ulataks ka hoolimata kõigest sinna rahukinda 👀

Persse,( vabandust!) 🤪tundsin, et viskasin vaenukinda või veel parem sattusin mõned mõned aastad tagasi vanaema karjalauda juurde, hetke, kus varvaste vahele sooja lehmasitta pritsis. Igatahes, tulid kuldsed sõnad meelde küll.

Õpetaja nimelt arvas, kõige muu seas, et pole isegi vaja teavitada teist lapsevanemat tema lapse sigadustest, sest see pole oluline,🤪😂 sest …. las alustavad puhtalt lehelt ja edasiste tülide lahendamine jääb kooli.

Nojaa 🤪👀 Võimalik. Mõnel käib see lihtsalt. Elada oma kujuteldavas maailmas.

Kujuteldav maa võiks olla Sosinate maa. Kus lapsed sosistavad kogu aeg. Ja kus ühe tüdruku nimi suure S tähega Sosistaja. Sosinate meel, seal kus elab Sosistaja, juhtuvad imetabased juhtumid, kus pelgalt Sosistaja soovmõtlemise tagajärjel muutubki mälestus, või mõni muu temale ebasobiv moment uueks, selliseks, nagu tema meelest see olla võinuks.

Näiteks, väitis Sosistaja meie maale jõudes, ühe siin toimunud intsidendi kohta hoopis midagi sellist, et …. ega Tüdruk🧡Väänik, ei öelnudki koolis, et ta paks on, vaid hoopiski mujal ja teadmata ajal. Ja Tüdruk🧡Väänik, vabandas ka selle eest. Vaat, see oli versioon, mis ma Sosistava tütarlapse emalt kuulsin.

Selle asemel, et kodus ausalt oma eelmine vale ülestunnistada, oli vaja järgmine sinna pookida. Ja mitte keegi, ei näe probleemi. Olgu. Ma saan aru, et sellistel lastel on soovunelmad, et nad ei jää vahele. Soovin siiralt edu uues elupaigas ja hiljem ka uues koolis. 😀 Aga et klassijuhataja võtab sellise seisukoha, võtab mind tummaks. Säh sulle, siis kiusamisest vabaks põhimõtteid.😃

Õues rabistab rahet, keegi viskaks justkui peotäitega kruusa vastu aknaklaasi. Maru pimedaks tõmbus ka minutitega. Toas on õnneks soe, pisibeebi magab kaisus. Kell tiksub ja lapsed on lume alt välja sulanud sõpradega õppimas. Tüdruk🧡Väänik, käis oma esimeses trennis ja talle meeldis. Super. Mõnus 😊

Tüdruk🧡Väänikul läheb päris kenasti oma käe proovimises kirjutamises ja kogemuste kirjapanekus, tore, kui liituvad sõbrad, kes on huvitatud lahedatest tegemistest mitmekesi, ja kes on aru saanud, et ka mitmekesi on tore koos sõbrustada, ja kes ei tekita üksteise selja taga olukordi, mida raske mõista.

Eks ta ole, et meil läheb endiselt hästi ja huumorit ja “tõde” peab ka ikka saama just nagu kino ja popkorni 🍿 parim dramaturgia, mis kodu lävele toodud.

Rahe jäi järgi. Päike paistab taas. Vikerkaar. Nohistav beebi ja vaikus toas. 😊 mõnus.

Mõnus olemine on väärt palju. Ja dramaturgilistel Sosinaküla Sosistajatel siin kohta ei ole. 🙂

Andestame su teod, kuid ei unusta, ega ka kustuta. Arvata võib, et mõnigi peatükis kahe kuu jooksul võib olla mõni rida Sinu jagu 👍 Aga taagana, seda jaburust me rohkem endaga kaasa ei veereta.

Kullast sõnad, jätan ma edaspidiseks meelde, kui peaks tekkima tobe meelemuutus, ulatada rahukinnas👀