Eelarvamused pannakse paika, meie tahtest sõltumata. Suvalistes kohtades teadmata x teguri käest. Sõna on vaba. Kas tõesti, sellisel juhul kelle sõna on vaba?
Ei, sõna pole kunagi vaba.

https://objektiiv.ee/kolumn-mida-tahendab-valge-dressipluusi-sonum-sona-vaba/ Miskipärast ei taha need õilsad oma isikliku suulise/kirjaliku sõnavabaduse eest võitlejad teistele seda sõnavabadust lubada.  

Isikliku kogemuse põhjal – Esmase informatsiooni valguses kuni siiani oli jäänud mulje, et ühes haridusasutuses, millega me lapsed varem kokku puutusid, töötab lastega ebasobivate isiksusteomadustega pedagoog, kes sihilikult on võtnud me suhtes teatud hoiaku ning probleeme pole lahendatud.

Tänase informatsiooni valguses on vist selgunud, et tegu võis olla mitmete erinevate kokkulangevuste ja kooli juhtkonna ebapiisava kommunikatsiooni tulemus. Ning kuna lapse ees lõpuks vabandati, siis said mõned punktid ka minu poolt allatõmmatud, mis puudutasid just konkreetset last ja temaga seotud probleem käsitlust seal haridusasutuses.

Isiklikus vaatepunktist, oleks võinud see olukord ammu lahenduse leida. Kuigi see hoiakute teema, muidugi kinnitus veelgi, teatud avalduste peale. Aga nagu öeldud, ma ei hakka seda ruumi siin selliste asjade peale praegu priiskama, sest ausalt – tänane kohtumine pidi mu meelest olema lõplik arutamine ja punkti panek. Aga selleasemel tõmmati mõneti nö paranevatelt haavadelt plaaster ropsuga pealt.

Hoolimata sellest, mis edasi saab, on minu jaoks teema sellegi poolest emotsionaalses plaanis lõppenud. Kuigi jaa, ega hinges haiget teeb see ebaõiglaselt hinnatud saada ikka.

Vabandan, kui toetudes esialgsele informatsioonile ja isiklikele kogemusmuljele toimunust tuginedes, sai kasutatud blogipostitustes pedagoogi töökoha nimelist äramainimist. See oleks võinud ju tõesti olemata jääda. Kuid, see olekski ju jäänud olemata, kui poleks ja oleks (p)oleks kokkusaanud.

Rahu

Mis siis ikka, kuna eelmine kord käisin vestlemas kov töötajaga, siis seekord edastasin talle teatud perekonnaga kirjavahetuse ja seletuskirja, mis olid siis tõestuseks, ühele teisele juhtumile.

Otsustasin, et me isiklik teraapia ja muljete jagamis nurgake pole see koht, kus emotsionaalseid postitusi teha, inimeste kohta, kelle koht ilmselgelt siin pole.

Ilmselgelt on see asi niigi pikale veninud ning suvepuhkusele ma seda “pagasit” kaasa tirida ei võta.

Blogil oli algselt ikka teine eesmärk. Sest eks ikka iga pere lapsevanem kasvatab/ ei kasvata oma võsukesi ikka ise. Ka selle teatud perekonnaga ei taha ma enam midagi tegemist teha ega midagi teada.

Tegelikult ükspäev siin ma tühjendasin oma messengeri ja facebooki ebavajalikest kontaktidest. Mõne inimese puhul, ma ei mõista siiani, mismoodi ta üldse mu sõbralisti sattuda sai. Esimesed kümme oli kuidagi keeruline nö välja heita, edasi läks palju kergemalt 😀 niisama kiibitsejatele, seda kohta mu elus pole. Võibolla mõned inimesed, ei saa aru, miks neid enam mu sõbralistis pole aga sattusin ükspäev arutama Vikipesa perenaisega ja tõesti …. oma kodu, pere ja kvaliteetaeg on need kolm olulist märksõna, mitte üleliigne müra fb seinal. Usun, et ei kaota mina ega ei tunta puudust ka minust.

Ja, tore, et minu enda jaoks asjad pisut selgemaks said. Õhtul ju hea mõtiskleda ja külma karastusjoogi taga hea oleskleda, ja mõelda, analüüsida, kuulata mõtteis, kui miski ebaselgeks jäi. Paraku mulle meeldivad detailid ja kui emotsioonidest mööda vaadata, selgineb pilt ruttu. Ja kui nüüd võtta, aeg maha ja vaadata tagasi – siis ma olen jõudnud sinna punkti selle looga, kuhu tahtsingi jõuda.

Sõna, mis on vaba (millal?)

Taamal kõmiseb kõu, ning kõrgel koliseb ja müriseb, valgust sähvib rohkem kui aastavahetusel saluut. Mõnus soe vihmake ja mõnus tuuleke. Jahh, kell on 1.58 😀

Põngerjas ärkas selle valgusshow peale üles, nõudis veepudelit ja läks ise oma potile. Nii tubli poiss. Pugesime diivani kaugemasse nurka, tõmbasime teki lõuani ja naudime vaadet. Üks meist magab😀

Aga kuidas selle sõnaga siis need lood olidki? Eks see on igaühe enda asi otsustada😉


Autor

Kirjuta kommentaar