Sokkidega postitus, on see seepärast, et on…sügis?talv? Või hoopis sügistalv? On vihm, on lörts või hoopiski vihmlörts ja jäide? On soe või tavapäraselt kehv suusailm? Olgu kuidas on – sokid on jalas, soe tekk on kaisutamas, jõulutuled säravad, hea raamat käsil ja kõik nohisevad. Kõik nohisevad, igaüks oma voodis. Õues on pime, midagi sajab. Kellegi auto üürgab, lähedal. Radikad oleksid justkui soojad ja mul on soojad sokid jalas.

Ma olen külmavares. Aga isegi see, et teen siin sokkidega sokkides postitust, on juba midagi kummalist. Tavaliselt sokin, ma ilma sokkideta.😀

Igatahes, arvestades, et Mallukas sai trahvi, pääsupoegi kaitstes, siis tuleb olla sõnadega ettevaatlikum. Naljakas, kuhu me Eestimaa jõudnud on – loomapiinajajaid kohtusse ei kaevata, seega oleks nende teod nagu uus normaalsus. Ja inimene, kes juhib avalikkuse tähelepanu, ja üritab olla päästvaks indikaatoriks, kaevatakse solvumise pärast kohtusse ja reaalselt saavutatakse ka võit. Väga huvitav õigussüsteem, meil siin riigis.

Mõni, kaotab riigisaladused kohvriga ära, mõni pistab suure summa tasku, teine võib olla hoopis rollotab ringi ja ei midagi, kaks kätt kullas ja tagumik tõllas. Roolijoodikutest poliitikud, suruvad ausa inimese kombel kätt ja saavad ametipostilt lahkudes, hüvitise, mida tavainimene, teenib 5 aastaga ehk raske tööga välja.

Tavainimene, pistetakse pokri, juba selle eest, kui salastatud paber prinditud kujul kodus laual on, suurt summat tasku pistes, või rollotades, oled petis, tankist ja j6mal teab mis. Jääd napsusena roolis vahele, oled roolijoodik ja ajakirjandus saeb viiulit seni, kuni eksinu on prii kodust, tööst ja perest. Sest noh sõna on vaba. Aga kas ikka on?

Kelle sõna on vaba ja millal see sõna ikka vaba on? Poliitikud, valavad eeskujuna üle eesti vabariigi, teise erakonna liikmed jamaga üle, solvangud vihisevad ühe pealinna otsast teise, häda ja kiun, ühe või teise ametniku kohta, pihta. Ja meedia, muudkui trükib seda pläusti.

Ja kes õpivad? Õpivad lapsed koolis, et sõna on vaba. Ja hakkavad samamoodi, käituma, nagu suured eeskujud, me riigi isad, kes peaksid olema eeskujuks noortele, et ka edaspidi rahvas saaks olla uhke me eesseisjate üle.

Meil on koolis lokkav koolikius. Enamasti sõnaline. Vahel üks ühele, viimasel ajal ” rünnatakse” juba kambakesi.

Näiteks selline situatsioon, kus üks tüdruk toksab jalaga vastu ühe poisi koolikotti. Poiss on üle klassi teada, riiukukk ja õelutseja. Poiss võtab oma kambast 3 poissi ja läheb suvalise õpetaja juurde ja räägib õpetajale, et “näete, see tüdruk, tallas ja trampis minu koolikoti peal” ja demonstreerib, kuidas see tallamine, siis välja nägi.

Ja kolm kutti kiidavad kaasa.

Nende sõna on vaba.

Aga kas see on ka tõsi? Mõtlemiskoht.

Kolm tüdrukut, on ühe tüdruku klassikaaslased, vahel nimetavad, nad ka end selle tüdruku sõbraks. Täna aga hoopis, naeravad kolmekesi ja kui see tüdruk, nende juurde läheb, ütlevad nad, et ” miks sa siia tuled, me tahame omi asju rääkida’ ja jäävad vait. Vaatavad tema suunas ja naeravad.

Sõna on vaba?

Eile, natuke piinliku juhtumit, ühe tüdrukuga klassis, jagasid kaasõpilased läbi naeru üksteisele, selle tüdruku kuuldes. Sõna on taaskord vaba.

Üks õpetaja, võib kasutada õpilaste kohta sõnu, idioot, jobu jne. Sõna on vaba?

Aga kui üks lapsevanem, nõuab oma lapsele õiglast kohtlemist, pole enam sõna vaba, sest järsku, pole tema sõna valjult kuuldav. Kuidas, oleks, lapsevanemad siin ja seal, äkki liituks ja hakkaks avalikult teadvustama, et meie koolides on koolikius korralik probleem. Võib olla ükshetk on meie sõna sama vaba, ja kuuldav, kui kiusavate ja haledate kambakate tegijate sõna siiani. Võib olla, võetakse vähem eeskuju ladvikust, kelle eesmärk on võimalikult suur käru, teisele maha keerata, ja oma teo üle, veel vaat et uhkegi olla.

Kas kooliskäimise motivatsioon on vajalik lapsele või lapsevanemale? Täiesti sokkis teema, vastu südaööd.

Tuleb vist ilmamuutus. Rong see sõitis, nii kuuldavalt, nagu siitsamast lähedalt. Kas tuleb vihma või lörtsi, või lörtsvihma. Äkki isegi lumi?

Sokkidega, tuleb hea uni. Naljakas, piisab vaid soojas hoitud jalgadest, et uni tuleks ja nohu läheks. Piisab jäätisest, et kurguvalu järgi annaks ja teest, et köha leevenduks. Piisab kallist, naeratusest, et….armastus tekiks, ja kestaks.

Meie õnneks on meie kodus kodusoojust, armastust ja rõõmu piisavalt, et mitte lasta nädalavahetust ja sünnipäevapäeva ära rikkuda, paaril kambajõmmil, kel viisakust pisut väheks jääb. Või mõnel kibedal jõhvikamarjal. Või, mõnel, pisut kehvemal eeskujul. Piisab natukese sokkivast mõtlemisest ja soojadest sokkidest, et teadvustada, mis ja kes on tähtsad ja mis pole.

Nb. Kõik sõnad on vabad, aga iga lendu lastud sõna eest, peab võtma vastutuse sõna eest, selle ütleja.

Ka koolikiusule saab lõpu teha, sest…sõna on vaba.

Täpselt niisama kindlalt, kui et mul on mõnusad pehmed ja soojad sokid. Õues on pime. Tuul müdistab, vihma sajab, ja meil on meel rahulik….