Mul on sõbrannad täiesti olemas, sest täiskasvanuna sõbrustamine lausa sobib mulle! 😂Tiinekatena oli sõbrannaks olemine lisaks toredusele ka emotsionaalselt kurnav kohustus. Eeldati, et sõbranna on see, kes on iga emotsioonivirvenduse jaoks olemas, kuulamas, patsutamas, lohutamas. Nõu andmas ja aitamas! Kätte maksmas, kui vaja. Olenemata kellaajast, asukohast ja üleüldisest hetke sobivusest.😀

Pigem psühholoog kui sõber

Küpsenuna kasutan enda tühjaks laadimiseks pigem tuttava psühholoogi abi, kui et tüütan pidevalt lähedast inimest – las igaüks olla omas rollis parim. Mitte et ma emotsionaalselt eriliselt labiilne oleksin või üleüldse tohutult väljaelamist vajavaid muresid omaksin, aga neid väheseidki kellelegi selga ladudes teeksin talle mõttetult haiget ja rõõmude jagamiseks ei jääks tal jaksugi. Aeg-ajalt ventileerin ja jooksen lennates sõbranna juurde niikuinii, lihtsalt mitte iga nutulörinaga. 😂Jah, ta on alati minu jaoks olemas ja mina tema jaoks, aga küps on seda mitte ära kasutada.🤨

Sotsiaalmeedia töötab nii sõpruse poolt kui vastu. Ühtpidi aitab sidet hoida nendega, kellega seda muidu iial teha ei jaksaks, teisalt teeb nii mugavaks, et aeg-ajalt peab endale meenutama, et kasvõi jõuga tuleb vahel päriselt ühenduses olla. 😀Facebook näitab suurepäraselt, millega keegi tegeleb. Kes registreerib ennast jääsuplusele, kes otsib uut saunakerist, kes sai lapse ja kellel on uus mees. Tema jäi vist dieedile, liitub riburada igasuguste kaalulangetusgruppidega ja tema on vist lapseootel, jagab beebiriiete tarbijamänge, vajutab like erinevatele mänguasjapoodidele ja osaleb pentsikute mähkmetortide loosimistes. Päriselt peaaegu polekski vaja küsida, elu nagu peopesal.👀🧡

Mul ei ole otseselt lapsepõlvesõbrannasid ega -sõpru. Olgu, mõni ikka on aga on ka palju häid tuttavaid ammusest ajast, aga mitte pikki ja pidevaid lähisuhteid. Mõneti kahju, aga samas ei tea ka, kas tasub taga nutta. 😀Sõprus tähendab usaldust, mõnusat klappi ja ühiseid lülisid, järelikult võibki inimene olla sõbrana minu jaoks huvitav periooditi. 🙂Tänapäeval liigutakse ringi, tehakse elusuundade valikuid ja kolitakse ühest kohast teisi, mitte nagu tublid töölisnoored nõuka-ajast, kes freesi taha raha teenima saadeti ning sellest alates pensionipõlveni õlg õla kõrval koos töötasid. 😊Ja siis oma kodudesse läksid, mis asusid ühes paneelmajas samal korrusel teineteise vastas.🙄

Sõbrannanduse perioodilisust kinnitab ka see mitmelt poolt kuuldud nurin värsketelt karjäärimuttidelt, et senised sõbrad on kaugeks jäänud. Jäävadki, sinna pole parata, leitakse orgaaniliselt sobivamad. Prioriteedid elus muutuvad ja need muutused ei pruugi kellegagi samas taktis käia. 😊 ei mul ega kellegil teisel💚

Õnneks on nii, et ole sa karjäärimutt, või värske lapsevanem, kauaaegne sõbranna või uusim mängija, hea seltskond, leiab mõne tunni, et maha istuda, eluolu muljetada…💚

Värskelt jahvatatud hommikukohvi ☕ergastav aroom, õhulised saiakesed ja parimate Pariisi kohvikute väärilised koogid🍰Toekas hommikusöök, kvaliteetne lõuna ning nauditav õhtusöök, muidugi koos hõrgu veiniga🍷ah, see on prantslaslik muretus, mida saad igapäevaselt kogeda Sinagi – otse Tartu südalinnas, kohvikus GMP Pâtisserie.

Võileivad

Kohvik, kus saad osa prantsuse köögist ja olemusest, muretust meelest ja stiilist. Sees on ehk kümmekond lauda, paari laua tagant võid leida ka mugavad diivanid, kuhu võib õhtu hämaruses end sõbrannadega veinitama unustada. Või kallimaga valentinipäeval koogikest nautima minna. Lauad on üsna lähestikku delikaatsema jutu ajamiseks ent samas saadab kõike mõnus kohvikusumin.

Mainimata ei saa jätta ka säravaid teenindajaid, kes tõesõna on naerusuised ja hirmus krapsakad.


Ja nüüd jõuame mu lemmik osani – koogid!🥧Milline vitriin!  Üks uhkem kui teine. Samas pole valikut niivõrd raske teha, sest õnneks pole koogikeste valik meeletu, vaid parasjagu. Nii, et kookidele on vitriinis ka hingamisruumi jäetud.

Soovitan siinkohal GMP Patisserie astelpaju kooki. Lihtsalt jumalik!

Väike päike.