Igas ĂŒhiskonnas on erinevatel aegadel kehtestatud reegleid, mida tuli tĂ€ita igal kodanikul. Nii on olnud ja vaevalt, et midagi hakkab lĂ€hiaegadel muutuma. Reeglid on vajalikud selleks, et saaksime aru, mis on aktsepteeritud ja mis mitte. Niisamuti on need vajalikud vĂ€ikelapsele juba esimestest elupĂ€evadest kindla elurĂŒtmi harjutamiseks. Kindel elurĂŒtm tagab lapsele turvatunde, ei tekita pĂ”hjendamatut hirmu tundmatute asjade ees ja laseb lapsel kulgeda ning areneda rahulikus mikrokliimas. TĂ€htis roll kindlate reeglite kehtestamisel lasub lapsevanemal. Mida vĂ€iksem laps, seda kiiremini kinnistuvad igasugused teadmised ja reeglid ning seda kindlameelsem inimene temast kasvab. Kodus vĂ”iksid samad reeglid olla, mis lapse lasteaias.On erinevaid reegleid, millest me kĂ”ik vĂ”iksime kinni pidada.

Suhtlemisreeglid
Ainult armastusest ei piisa. Pea oma lapsest lugu: Ă€ra valeta talle ja tunnista, et oled ise eksinud. Tunne lapse seltskonnast rÔÔmu. Ära nĂ€ita oma muresid vĂ€lja. Vaata asjadele lapse vaatevinklist, kuid selgita alati, kui laps on eksinud. Palu vabandust ja Ă”peta seda lapsele. Õpeta loovutama. Kiida vĂ€ga hea kĂ€itumise eest.

Argielureeglid

Sea lapsele piirid. Ära liigselt nunnuta, lase lapsel ise teha: nii Ă”pib laps oma peaga mĂ”tlema. Ära lase tujutseda — kui ei Ă”nnestu, leia kindel mĂ”tlemise koht (istudes). RÀÀgi mĂ”ne aja möödudes juhtunust nii, et laps ei solvuks. Ole toitumisharjumuste kujundamisel lapsele eeskujuks. Ära nÀÀguta! Oska andestada. Ära pĂŒĂŒa kĂ”igega hakkama saada, kasuta ka teiste abi: siis Ă”pib ka laps nii tegema (sest ta ju jĂ€ljendab sind).

Isiksuse kujundamine

Igal lapsel peab olema midagi, mida ta vĂ€ga hĂ€sti oskab — ĂŒtle seda talle. Laps vĂ”ib olla sinust parem. MĂ”tle hĂ€sti, mida lapsele sisendad. Hoia hirmud endale. Innusta last, kuid Ă€ra osta teda Ă€ra mĂ”ttetute asjadega, ega maiustustega. Ära nĂ”ua lapselt tĂ€iuslikkust — ta Ă”pib kogu elu.

Distsipliinireeglid

Ole alati jÀrjekindel. MÔista hukka valekÀitumist, mitte last. PrÀÀnik on parem, kui piits, kuid mÔlemad on vajalikud. Lepi kokku oma partneriga kindlad reeglid lapse suhtes. Ole kannatlik.

Kui on Ôed-vennad

Nad vajavad ĂŒksteist. Lase nÀÀgelda mĂ”istlikkuse piires. Õpeta tĂŒlisid lahendama rÀÀkides. Tekita meeskond. Õpeta lapsi asju jagama. Ära vĂ”rdle neid omavahel — igaĂŒks on isiksus! Ära nĂ€ita vĂ€lja, kui on keegi lemmik. Sega ja sobita erinevaid lapsi. Avasta nende tugevad kĂŒljed.

Kaine mÔistuse mÀngureeglid sulle, lapsevanem

VĂ”ta vabalt! Alati ei saa olla tĂ€iuslik. Ära pĂŒĂŒa kohe tĂ€ita iga nĂ”uannet: mĂ”tle, kas kĂ”ik reeglid sobivad. MĂ”nikord mine lapse eest peitu — sul on Ă”igus natuke puhata. Saa hĂ€sti lĂ€bi oma partneriga — siis oled ka lapsele eeskujuks. Ka sina oled inimene. Lapsevanemaks olemine ei ole vĂ”istlussport! Kindlad reeglid aitavad sinu perel kulgeda kindlas ja turvalises rĂŒtmis. See tee viib Ă”nnele!

Iga lapse jaoks on vĂ€ga oluline olla koos oma vanematega ja ĂŒhiselt tegutseda. Lapsed ootavad ja naudivad igat vanematega koosveedetud hetke. MĂ€ng on lapsepĂ”lve lahutamatu osa, mis ei ole ainult meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ÀÀretult vajalik tegevus. Vanematega koos tegutsemine omab lapse arengus erakordset tĂ€hendust ja on edasise kĂ€ekĂ€igu oluline mĂ”jutaja. Heaks mĂ€nguks ei ole igakord vajalikud hinnalised mĂ€nguasjad, last arendavad ka lihtsad tegevused, mis ei nĂ”ua erilisi ja kalleid vahendeid. Siin on mĂ”ned nĂ€ited, kuidas vanemad saavad kaasa aidata oma lapse arengule.

KÀÀridega lĂ”ikamine – alustada tuleks lihtsamate ĂŒlesannetega, nĂ€iteks ribade tĂŒkeldamine kÀÀridega. Hiljem vĂ”ib juba paberist vĂ€lja lĂ”igata kujundeid ja pilte. JĂ€lgida tuleb Ă”iget kÀÀride hoidu ja seda, et töötama peavad mĂ”lemad kĂ€ed. VĂ€lja lĂ”igatud tĂŒkikesi on vĂ”imalik kleepida alusele, mis aitab samuti arendada peenmotoorikat. Lisaks nĂ€idake lapsele, kuidas ulatada kÀÀre teisele inimesele, nii et kĂ€epide on selle inimese poole.

Rebimine – ajalehtedest, ajakirjadest piltide rebimine. JĂ€lgida, et laps teeb tööd kahe kĂ€ega. Rebimine arendab hĂ€sti peenmotoorikat ja silma-kĂ€e koostööd.

Pliiatsi teritamine – hea kĂ€elise tegevuse arendamiseks, samuti vajalik oskus koolis.

SÔrmemÀngude mÀngimine on otseselt seotud peenmotoorika arenguga, lisaks arenevad kÔne, tÀhelepanu, koordinatsioon ja sÔrmelihased. SÔrmemÀngude juurde kuulub enamasti salmi lugemine.

LĂŒkkimine on hea lihaste ning kĂ€e koostöö arendamiseks. Paela otsa saab lĂŒkkida nööpe, makarone, pĂ€rleid vms.

PesulĂ”ksudega, pintsettidega vĂ€ikeste esemete tĂ”stmine. VĂ”tke kaks vĂ”i rohkem tĂŒhja nĂ”u. Õpetage last vĂ€ikeseid esemeid (oad, herned, makaronid, nööbid) ĂŒhest nĂ”ust teise tĂ”stma, seejuures jĂ€lgige, et tegevus toimuks alati vasakult paremale. See aitab last ette valmistada lugemiseks. Proovige sama tegevust, aga Ă”petage last esemeid sorteerima (nt eraldada herned ubadest).

Vee- ja liivamÀngudega on hea vÔimalus arendada puuteaistinguid ning on samas rahustava toimega. Lubage lapsel suures kausis vÔi vannis tÔsta vett kulbiga teise anumasse. VÔite panna veepÔhja vÀikseid kive ja lasta need lapsel lusikaga vÀlja korjata. Tehke katseid, mis esemed vees ujuvad vÔi upuvad. LiivamÀngudest on laste lemmikud liiva sÔelumine, peidetud aarde otsimine liiva alt, lossi ehitamine, tunneli kaevamine jne.

PuhumismÀngud arendavad suu- ja nÀopiirkonna lihaseid, samuti Ôpetab kontrollima oma hingamist, mis on vajalik laulmiseks ja rÀÀkimiseks. NÀiteks puhuge seebimulle, samuti on tore puhuda kÔrrega kausis vannivahtu. Puhuda saab ka sulgi, Ôhupalle, paberlaevukesi vees jne.

Voolimine nĂ€itab lastele, et nad suudavad midagi luua, parandab nende nĂ€puosavust, vormitunnetust ja silma-kĂ€e koostööd. Voolimine vĂ”imaldab neil end kunstiliselt vĂ€ljendada ja tunda uhkust oma saavutuste ĂŒle. Lisaks plastiliinile ja savile on lĂ”bus kasutada ka soolatainast. See kĂ”veneb ahjus kuivamisel ning soolatainast saab vĂ€rvida ja lakkida. Kindlasti tasub laps kaasata ka taina valmistamisesse.

LĂ”igatud pildi kokkupanek – lĂ”ika mĂ”ni vana postkaart vĂ”i muu pilt osadeks. Lase lapsel pilt kokku panna. Selline mosaiigi kokku sobitamine aitab arendada terviktaju, tĂ€helepanu ja kĂ€elist osavust.

KompimismĂ€ng – peida karbi vĂ”i riidest koti sisse mĂ”ned lapsele tuttavad esemed ning palu tal kompimise teel vĂ€lja vĂ”tta nimetatud asi. Samuti saab teha arvamismĂ€ngu, kus tuleb kindlaks teha, mis esemega on tegu.

„PeeglimĂ€ng”- nĂ€ita lapsele ette mĂ”ni harjutus (seisa vĂ”i hĂŒppa ĂŒhe jala peal, sikuta paremast kĂ”rvast jne). Laps pĂŒĂŒab peeglina tegevusi jĂ€ljendada. See mĂ€ng Ă”petab lapsele tegevuse jĂ€ljendamist ja oma keha tunnetamist.

„Mis on kadunud?” – laota lauale mĂ”ned esemed, nimetage neid. SeejĂ€rel kata need linaga ja vĂ”ta ĂŒks ese Ă€ra nii, et laps ei nĂ€e. Eemalda lina ja palu lapsel Ă€ra arvata, mis ese on kadunud. Kui laps on juba osav, suurenda esemete arvu.

„Leia paarid“ – VĂ”ta abiks pereliikmete sokid vĂ”i jalanĂ”ud, sega need omavahel ning palu lapsel leida kĂ”igile paariline.

„Korda jĂ€rele!”- ĂŒtle lapsele sĂ”nu, nĂ€iteks vihm, lumi, jÀÀ, kĂŒpsis. Laps proovib sĂ”nad meelde jĂ€tta ning jĂ€rele korrata. SĂ”nu vĂ”ib sammhaaval juurde lisada. Selline mĂ€ng on hea mĂ€lu treenimiseks ning keskendumisoskuse arendamiseks.

„Otsi plaani jĂ€rgi“ – joonista paberile toa vĂ”i Ă”ueala plaan. Peida kindlasse kohta midagi Ă€ra ja mĂ€rgi see kaardile. Lapse ĂŒlesanne on kaarti appi vĂ”ttes peidetud ese ĂŒles leida. Arendab hĂ€sti ruumitaju ning orienteerumist ĂŒmbritseva suhtes.

Unejutt – Juttude ette lugemine on lapse lugema Ă”ppimiseks tugev alus. See Ă”petab kuulama ja tĂ€hele panema. Oluline on lapsele selgeks teha, et tal on vĂ”imalus esitada kĂŒsimusi tundmatute mĂ”istete vĂ”i situatsioonide kohta. Raamatute ette lugemine arendab kĂ”ne mĂ”istmist ning rikastab sĂ”navara.

Lugude jutustamine – TĂ€iskasvanu jutustatud juttude kuulamine on laste ĂŒks lemmiktegevusi. RÀÀkige ĂŒksteisele vĂ€ljamĂ”eldud lugusid. See arendab hĂ€sti sĂ”navara, jutustamisoskust, fantaasiat, vĂ€ljendusoskust ja kĂ”ne.

Kodutöödesse kaasamine Ôpetab lapsele igapĂ€eva toiminguid ja varakult Ă”igeid töövĂ”tteid. Koduste toimetuste koos tegemine aitab lapsel tunda end vajalikuna ja samas Ă”petab, et on olemas ĂŒlesandeid, mida tuleb tĂ€ita hoolimata sellest, et need on ebameeldivad ja/vĂ”i igavad. Edu saavutamine suurendab lapse enesekindlust.

Autor

Kirjuta kommentaar