Ma käisin varem ratsutamas Kobratu tallis. Jätsin katki, sest ühist keelt teiste trenniskäijatega ei leidnud. Aga ma sain seal trennis käies hobusega hakkama, ja kõnnist traavi minek ei olnud ka probleem.

Nädal tagasi liitusin trenniga tallis, kus käivad mu klassikaaslased ja sõbrad, ja kus ma arvasin, et treeneril on mulle rohkem tähelepanu, sest lootsin parandada oma istakut ja oskusi sammus, traavis ja jõuda galopini. Aga selle asemel, ma kukkusin hobuse seljast, kes oli hästi uimane trennis. Ma ei saa aru, ma võisin stekiga teda lüüa ja kandadega suruda aga hobune vaid kõndis ja kõndis. Ja ma tundsin iga sammuga, et mu motivatsioon langes.

Igatahes, ma enam trennis ei käi. Sõbrad käivad edasi.

Ma tegelikult tahaksin edasi proovida, aga ma ei tea…..mu õed tahaksid ka ratsutamas ponidega käia. Aga see pole ka vist võimalik, sest me pole leidnud ühtegi tartu talli, kus oleks ponid, vähemalt kaks🐎

Nukker olukord, natuke🙄

Autor

Kirjuta kommentaar