Mõnikord on loodus nii värviline, või kirgas ja eriti uhke tunne on, kui lõpuks ometi lubatakse poniga maastikule. Viljapõllule, kruusateele, heinapõllule.

Peale lasteaeda, panna soojad riided selga, kaasa haarata jopp, ja igaks juhuks seelik, sest, nagu viimane kord, minnes ratsutama, nägime superlahedat kollast põldu. Ja fotograaf Kadri Talivätsing oli ka vaba.

Poni Zimbaga ja tüdrukutel tulevad ägedad pildid, sest nad tunnevad üksteisega hästi. Teavad juba kiikse ja seda, teab Zimba eriti hästi, et tüdrukute kallid, ja pärast maiuspalaks jäetud leib või porgand maitseb imehästi 😉

Autor

Kirjuta kommentaar