Selle aasta detsembrikuus, paneme rõhku armastusele, tänulikkusele ja siiratele jõulusoovidele, hinnates inimlikkust ja südame ning kodusoojust. Niisamuti väärtustame rohkem kalleid ja lähedasi pereliikmeid. Sõpru, tuttavaid ja isegi mõningaid õpetajaid, kes lihtsalt väärivad tänu. Tegelikult võiks nii olla ju aasta ringi.

Täna, sisustasime oma hommiku ära Tartu Näituste keskuses jõululaadal. Läksin, eesmärgiga, leida üles Maidu Kastmed. Lõpuks, muidugi leidsime ka 😊

Sinna vahepeale, jäid aga muhe jutupaus Sepamäe astelpajutaluga. Olen astelpaju fänn, ja nende tooted on hää kraam.

Avastasime, enda jaoks sellise firma, nagu Topsik ja Tass, kes tõid turule portselanist termokruusi, milles jook püsib kuum või külm ja maitseomadused ei muutu.

Ag2disain ja mängumajad. Noo, vau. Tõeline unelmate väikeste laste maja, kuhu mahub ka täiskasvanud inimene püsti seisma. Mulle meeldis niiwäga, et koliks kasvõi ise sisse ja seaks sisse kodukontori 😊



Andre Farm – juustud, jm tooted. Muust toodangust jäid meelde veel puidust ehted

vahvlid, meevahvlid, klassikalised vahvlid, mesi, suitsutatud tooted. Suitsukala, liha.

Huvitav oli ka kuusk, mida, sai seinale kleepida, ning millele sai valida samasuguseid ehteid, millega ka pisikesel lapsel, ohutu mängida.

Kohal oli ka vahva jõuluvana, kes kommi jagas. Maanteemuuseum, kes õnneloosi pakkus. Meisterdamisnurgas, naerusuine juhendaja õpetusi jagas.

Siis oli seal ka pisikesed loomakesed, tuttav kits ja ringi kalpsavad jänesed. Ponisõit, pisike tiir, u alla minuti sõit 4 eurot lapsele.Jäime sel korral, vaid vaatama, sest see on ikka pisut liig.


Jõulubussil oma graafik. Jõulubuss on tasuta. Sissepääs laadale 2 eurot. Kuni 7a tasuta (7 k.a). Parkimine tasuta. Ruumi jagus kõigile. Uksest välja vonklev saba, võib esmapilgul ehmatada, kuid teenindus ja piletite väljastamine, sujub kiiresti ja kaua õues külmetama ei pea.

Tõtt öelda, on see vist esimene laada kogemus, kus ostud sujusid ootuspäratult hästi, kiirelt. Laadamüüjatega sai suheldud, kontakte omandatud ja kuidagi väga muhedana mõjus see kõik.

Ei tundnud kordagi, et närv võiks krussi kiskuda 😂😂

Õhtul, jõudsime veelkord linna, Valguskülla Jõululinna, kus need huvitavad nö maalt linna talvituma saadetud kanad- kukk. Vahvad Viki ja Zimba.

Täiega ägedad oma punaste kodukootud õmmeldud tekkidega, mis kaitseks vihma ja tuule eest, hädavajalikud. Hoolimata vihmast, ei lasknud ponid end häirida, meelsasti jalutasid, nad uhkelt pika ringi, pea poole Raekoja platsi pikkuse maa, pisikeste ratsanikega, edasi- tagasi, maha. Ponisõit, maksab 4 eurot, üks laps.

Sealt edasi, nägime korraks Laane talli suuri, uhket ratsupaari rakendi ees. Tegime tiiru peale, lapsed said tiiru karusselliga ja no kuidas muidu, kui …. nii vahval ettevõtmisel, peab olema magus amps ja kuum jook.


Me eile, leppisime lastega kokku, et luban neil olla täna, nii kaua üleval, kui ise tahavad, tingimusel, et telefon on kapis ja tv on kinni. Peavad olema vaikselt.

Päeva mahtus veel kinoskäik. Ja sugulased piigadega mängima.

Niisiis…Vaatasime tv, multikas “Jääaeg”, sõime popkorni ja jõime kalja. Vanniskäik.

Lubasin luksust endalegi. Vihmasabinat kuulates, krabinat akna taga, kraamisin välja oma glasuuritud sõõrikud ja kuuma kakao. Võtsin ligi raamatu, et pärast loen…

Multikas sai läbi. Kell 21.45 olid kõik lapsed voodis ja…. magasid. Välja arvatud pisem sell, kelle meelest on meil käsil programm ” uni on nõrkadele”


Autor

Kirjuta kommentaar