Perega koos tegemised, käimised on minu meelest ühed eredamad hetked, mis meelde jäävad. Olen seda meelt, et emotsioon ja mälestus meeldivast hetkest loeb rohkem, kui poest ostetud kallis ese, mis ruttu katki läheb või lihtsalt ära süüakse.

Meile meeldib õues süüa, piknikuid korraldada. Seekordne sai peetud veebruaris vastlapäeva ja sõbrapäeva vahel. Seekord oli see teistmoodi, sest saime piknikukorvi Juulamõisa kohvikust ja meiega ühines ka fotograaf M.Sermand, kellega lustisime kogu pikniku aja. Kui külm hakkas, siis mõnus vaarikavarretee oli väga hea.

Juulamõisa kohviku krõbedad vahvlid, kuum vaarikavarre tee.

Piknikukorvi saime laenuks, koos tarvikutega. Pärast pikniku viisime korvi, koos nugade, kahvlitega ja savist kruusidega tagasi.

Kuuma teega soojendamas. Väike õde.

Piknikukorvi pakiti meile käsitööleivakesi mitmesuguste määretega. Kananagitsad – nämm. Krõbedad vahvlid ja vastlakuklid, rohke vahukoore ja moosiga. Mulle tavaliselt ei meeldi moos, vastlakukli sees, aga need olid head.

Vastlakuklid, määrded ja leivakesed.

Minu vaieldamatuks lemmikuks olid vahvlid ja soolased ampsud, kananagitsad. Soe tee, külm tuul, kuid sooja pleedi all oli hea niisama jutustada, ja nalja visata.

Me tegelikult tegime lõket ka. Lõkkel grillisime vahukomme.

Vahukommi grill

See oli ülepika aja, esimene väljasõit sel aastal loodusesse.

Autor

1 Comment

  1. Sul on jummalast äge perekond. Tahaksin ka endale niipalju õdesid. Siis kogu aeg sõbrannad olemas. Ma tahaksin sinuga sõber olla, kuidas sulle kirjutada saab?
    Raix, käis eile Willis kala söömas, muidu täiega jälestab 🤢 ta on mu sugulane. Me läheme täna kõik koos Willy ja siis emme oli nõus mind ka juuksurisse viima salke tegema. Nii äge.

Kirjuta kommentaar