Paus peatükkide vahel.

Küllap olete märganud, et me suurt ei kirjuta enam. Blogiga on 1,4 aastat täis ja ma tõesti hetkel ei tea, kas ja kuidas edasi. Ausalt öeldes ma olengi selline “ ühekomapoole inimene – see tähendab, et umbes niikauaks jagub mul vaimustust, ideid ning tegutsemistahet ja siis … ma ei ole enam rahul. Asjad, mis on rõõmustanud, inspireerivad vähem. Ei ole enam tavapärast hoogu ja energiat, ma pole õnnelik. See pole depressioon, pigem lihtsalt tüdimus, väsimus, igavus. Ja võimalus võtta aega mõistmaks, kuhu ma õigupoolest teel olen. Paus peatükkide vahele 🙂

Tavaliselt mõtleme me pausist, kui keegi meile tähtis lahkub elust, aga tegelikkuses kogeme samasuguseid emotsioone igasuguste muutustega kohanemise ajal. See võib olla romantilise suhte lõppemine, sõpradest, vanematest või lastest lahkumineminek, kodust lahkumine, lemmiklooma kaotus, haigeks jäämine, püstitatud eesmärgist ilmajäämine – kui meie elus on läbi saanud mingi oluline etapp või suhe siis me vajame aega mõtlemiseks samamoodi. 

Seoses, pisukeste ümberkorraldustega me tegeleme selle blogiga edasi, tõstame teemad erinevatesse rubriikidesse. Kuid, otsustasin, teha seda pisut teistmoodi kuues. 😉 Seega, otsige uusi rubriike, teemasid ja kohtumiseni uutes teemades ja huvitavates teemaarendustes. Üllatusi jagub kõigile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga