Miski pole olulisem, kui tervis ja aeg oma perega. Oma lastega.

Minu jõulusoovin, et mina oma kehva ajaplaneerimisega ei tekitaks oma lastes tunnet nagu nemad ei oleks täiuslikud. Nad on seda läbi ja lõhki. Nagu kõik lapsed. Nagu me kõik oleme! Ma ei taha oma lastele õpetada seda, et kogu aeg ongi kiire. Et kuhugi oma elus jõuda või midagi saavutada, pead pükstest välja rabelema. Ei pea. Tegelikult on kõigeks aega, kui valid, kuhu oma energiat investeerid.

Mina soovin neile nende ellu kaasa anda mõtte, et tehku seda, mis teeb neid õnnelikuks. Järgnegu oma hingesosinale. Aga ärgu unustagu, mis on samuti oluline – kallid inimesed ja aeg nendega. Ka enda aeg iseendaga. Ja oskus hingata. Hingata endasse kiirustavaid hetki, lõbusaid hetki, edukaid hetki, pisarais hetki ja hetki, kus maailm peatub ning järgi on jäänud vaid nähtamatu kandev vaikus.

Mäletate neid hetki, kui beebi jääb rinnale magama ja ei raatsi teda sugugi voodisse panna? Olete nõus kasvõi 3 h “pantvang” olema, aga tema hingamise rütm ja lõhn on joovastavad. See on hetk, mil süda paisub iga hingetõmbega.

Teate, täpselt sama tunne on ka siis, kui suuremad lapsed sülle tulevad. Ja kui võimas tunne on siis, kui ta on minu soojas, turvalises embuses.

Ka meil endal on vanemad. Lastele vanavanemad. Oleme ikka lastele eeskujuks, kuidas käituda meiega, kui me samas vanuses, kui praegu meie endi vanemad.

Märkame üksteist. Leiame aega üksteisele. Armastame üksteist.💕