Ma lubasin endale, et selliseid postitusi nagu eelmine õppeaasta pea igapäevaselt postitama pidin, enam ei postita. Aga täna jõudis mu kõrvu midagi, mida ma tahaksin teiega ka jagada.

Üks tütarlaps, kes eelmisel õppeaastal, kaebas meie ühise suurkooli pedagoogi käitumistiili ja sõnakasutuse üle, liitus meiega, et arusaamatu õpilaste tundeid riivav käitumine lõpetatud saaks.
Asi läks ikka parajalt teravaks kätte ja lõpuks selgus, et olukord oleks lahenduse leidnud varem, kui kooli poolne kommunikatsioon oleks olnud õigeaegselt pädev. Aga see tütarlaps, kutsuti esimesena suurkooli tema probleeme lahendama. Tema sõnul, said need probleemid seal koolis ka nimetatud pedagoogiga lahendatud.

Aga minu vastu esitati kaebus, et sundisin kirjutama ja ära saatma avaldust, mida tema tegelikult kirjutada/ära saata ei tahtnud. Ning, et see kõik toimus tema ema teadmata.

Ka minul toimus koolis vestlus. Lahendasime kõik oma probleemid ja rahumeelselt leidsime mahti suvepuhkusele minna. Muidugi, tuli seal vestlusel jutuks ka esitatud kaebus – esitasin siis omapoolse versiooni, koos kirjaliku tõestusmaterjaliga sellest kuidas neilt iga liigutuse tegemisel nõusolekut küsisin ja tõestasin ära, et kirjad saadeti nii vanema teadmisel kui nõusolekul täiesti vabatahtlikult. Meie praegused suhted suurkooliga on head ja probleeme pole.

Esimesel koolinädalal kuulsin, et see tüdruk oli distantsõppel ebaõnnestunud, klassikursust kordama jäänud ja jätkab käesolevat õppeaastat teises koolis.

Täna kuulsin, et ta on rääkinud oma sõpradele juttu, kuidas tema visati esimesest suurkoolist välja minu pärast. Kuulsin sellest nõndapidi, et üks meie ühine tuttav küsis, minu lapselt, et kas ” Sinu ema pärast, visati tütarlaps Y. maakondlikust suurkoolist välja?”

Ma tahaksin siinkohal pühendada sellele tüdrukule mõned read, nimelt selline nahhaalsuse ja õpitud ohvrirolli etendamise ja pidevalt oma hädades teiste inimeste süüdistamine ei ole see võti, millega oma haritust või haridust edendada. Soovitan soojalt kas üksi või koos vanemaga, sel õppeaastal koolitööle pühenduda, et ei tekiks mahajäämust klassikaaslastest ega ohtu uuesti klassikursust kordama jääda.

Laimujuttude levitamine on selline kahe teraga mõõk. Ühe sellise jutu, kummutasin vabalt. Teise korral, võin ka mina hakata teatud avaldusi koostama või avalikustan uuesti käesoleva tütarlapse kohta käivad postitused, eelmisest õppeaastast, on alles valik või mis 😀

Toome siis võrdluseks.
Kaks kehvade õpitulemustega õpilast lahkusid ühisest suurkoolist ja lõpetasid uues koolis, peaagu maakonnapiiril, kooliaasta ( hoolimata distantsõppest) kiitusega.

Kooliõpilane Y. Suurkoolis jäeti ( hoolimata distantsõppest) klassikursust kordama. Ja ta lahkus sealt koolist ise, et alustada kooliteed mõne kilomeetri kaugusel teises koolis samas maakonnas.

Mis järelduse teeme?

Vaat selliste manipulaatorite tõttu, me kooli vahetasimegi ja seetõttu me sääraseid postitusi rohkem ei tee ka.

Tõsine soovitus: Kasva suureks, hakka õppima ja oska võtta vastutus oma väljaütlemiste või tegude eest. Ja ära lahmi süüdistustega, kui need tõele ei vasta.