ÕUSA-s ja Austraalias mõeldakse õuesõppe all seikluskasvatust (ohtudega maastikumängud jms). Eesti õuesõppe mudel on tulnud Rootsist ja siin kaasab õuesõppe protsess viit valdkonda, milledeks on:

  • õuesõppe tegevuste valdkond, mis põhineb füüsilisel tegevusel,
  • isiklik ja sotsiaalne areng, mis põhineb rühmatööl,
  • keskkonnakasvatus,
  • inimese tervis ja heaolu,
  • keskkondlik elu (jätkusuutlikkus).

Õuelasteaiad on Skandinaaviamaades, aga ka mujal Euroopas levinud ning tunnustatud lasteaia vorm, mille eesmärk on tõsta laste keskkonnaalast teadlikkust ja soodustada tervislikke eluviise, mis saadavad neid läbi elu. Rohke õues viibimine on vanuses 3-6 eriti vajalik lapse aju arengu seisukohalt. Nii Rootsis kui ka Norras toetutakse põhimõttele, et kõiki tegevusi, mida saab lastega harrastada õues (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants), seal ka tehakse. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine, lõkkel toidu valmistamine; mõnes lasteaias ka puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütmi ja väärtustama keskkonda.

Nii Rootsis kui ka Norras on õuelasteaedadel olemas lasteaiahoone, mis on üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud ning leidlikumad. Lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Norras on laagripaigas sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, kus saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal. Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

Soovisime tutvustada erinevaid pedagoogikaid, et muuta lasteaia või kooli valik lihtsamaks ning et aidata aru saada, miks õpetajad lasteasutustes teevad seda, mida nad teevad. See ei ole lihtsalt meie kõigekallimatel silma peal hoidmine ja nina puhtaks pühkimine, see on arendamine ja õpetamine erinevate meetodite abil. Eesmärk : õpitakse läbi kogemuse. Mõelgem sellele, kui keelame lapsel puu otsa ronida või toorest õuna süüa või silmad kinni keerutada… Nii nagu me ei tunne kommi maitset, kui me vaatame seda pildi pealt, ei saa ka liiklust õppida ainult raamatust. Mingem koos üle tee, vaadake, seletage, uurige ja filosofeerige.

Autor

Kirjuta kommentaar