Peaasi, et pingutasin, 😂päris 5 minutit, et leida sobiv (-am) pealkiri. Aga tõtt öelda, saavad mõtted tee paberile ka ilma pealkirja või lahterdava süsteemita.

Mul on vahest peast käinud läbi mõte, et kuidas jagavad teised suured pered oma aega, laste, kodude, tööde ja muu seltsielu vahel. Kas terve elutee on paras virrvarr või on aega ka aeglasemateks piruettideks? Või kuidas ühendavad pereemad, kes majandavad, kasvatavad ja peavad igapäevast võitlust logistika teemadel, kes kuhu ja mis ajaks, nii et kõik rahul oleksid. Kui palju on neil nö taustajõudu või üleüldse abistavaid käsi.

Kuidas suhtub nende inimeste eluolusse naabrid, sõbrad ja muu rahvas. Kas võib esineda halvustavat suhtumist või pigem positiivsemat. Kui suur on tõenäosus, arvamaks, nagu suure pere lapsevanem, “sa oled nagunii kodus, tee see ära…leia aega, tee too ära, vii sinna, too sealt,…ma tulen läbi, sa oled nagunii kodus,…sa leiad ju selle minuti, … on kodune, et kellegile teisele pidevalt teeneid osutada.

Ma eile vaatasin oma ajakava. Eile sain hommikuse põngerja tudu ajal paar tundi vaikset aega, millest pool koristasin, toimetasin ja u 30 min lugesin raamatut. Järgmine selline vaba aeg, tekkis öösel kell 23, kui põnn ööunne jäi.

Täna, hommikul sain umbes 1,5 h. Ja täna said nad öörahule, kell 22.00. Siis tegin siva arvutis paar posti, vastasin mõnele meilile, ja käisin kuumas vannis. Arvuti kõrval olles, sõin õhtusöögi ja jõin teed. Mulle selline rütm sobib. On nagu on.

Aga mõni päev on selline, kus üritad terve päev nii toimetada, et õhtu jääb toimetuste vabaks. Enamasti siis ilmuvad platsi need, kes arvavadki, et sa eksisteerid naaberkojas eesmärgiga, pidevalt temale abiks olles. Mul pole vastu aidata või abi pakkuda aga paraku, ei hinda ma kõrgelt inimesi, kes seni koputavad, kuni sa uksele lähed või sinu juurde tulevad, kui ei saa oma telefoni hingeelust aru, hoolimata, et tal too klots juba mitmeid aastaid käes olnud, kuid siiani aru ei saa, kus on in ja off. Kus on kontaktid, prügikast või vastamata kõned ja sõnumid.

Ühe mõtiskleva suve- sügise pilt Kristel Vask’i fotoaparaadist Tartus.

Mulle meeldib sügis, raamatud, pisut “kassima” alatooniga muusika. Vahetpole mis ilm on aknataga 😀Ajakirjad ja tee. Kui paljudele üldse meeldib sügis, kollased sahinad üleval alleel.

Kell on 23.41 ja ma kavatsen lugeda veel raamatu. See raamatusari on nii hea, et ei tahagi et lugu läbi saaks 😀 üks pisike mees keerutab end voodis ringi, nagu vurr🙂 hea, kui ennast servale toetada saab 😀

Head öös, kallid sõbrad. Meeles tuleb pidada, et kedagi ei tohi võtta iseenesest mõistetavana. Tegelikult oli Mihkel Raua “Pere ja Kodu” septembrinumbris, lihtsalt öeldud, miks tema kolm abielu karile ta juhtis. Täitsa õige. Mitte ainult paarissuhetes, vaid ka sõprade ja tuttavatega.

Inimene õpib kogu oma elu. Kui palju õpid sina teiste vigadest või kolistad kõiknämbris ikka ise läbi 😀

Autor

Kirjuta kommentaar