VĂ€ikses kĂŒlas on vĂ€ga Ă€ge elada, kĂ”ik teavad peaaegu kĂ”iki ja ĂŒksteiste eluoludega ollakse kursis kas isiklikult vĂ”i kuulujuttude tasandil. VĂ”i siis sellisel tasandil, et kui minu lapsed on kusagil kambas, ja midagi toimub, siis nĂ€itavad kambajĂ”mmid siiapoole nĂ€puga. Olgugi, et ise on nĂ€ost potikarva sama nĂ”gised.
Kui keegi arvab, et vĂ”ib iga pisima tĂŒhi tĂ€hi asja pĂ€rast mulle ukse taha koputama, vĂ”i messengeri heietama tulla, kuidas mĂ”ni laste tegu pole okei. Siis okei. Seni olen ma kena nĂ€oga selle teadmise vastu vĂ”tnud.
Aga praegu, kui on piirangud laste liikumise peale, et ei koguneta kampadesse, ei mĂ€ngita kambas jalgpalli jne jne. Siis vĂ”iks ka meie kĂŒla vanemad, selle asjaolu oma vĂ”sukestele selgeks teha.

TĂ€na oli seik, kus ( nimesid nimetamata) poisid mĂ€ngisid kambas jalkat, patsutasid, togisid ja tatistasid pisikuid ĂŒle vĂ€ljaku. Kuulun ĂŒhte gruppi, kohaliku elu gruppi. Ja seal just ĂŒks suvaline kĂŒlaelanik, kutsus siis alevikuelanikke korrale ja palus vanematel poistele eriolukorda ja piiranguid ĂŒle meenutama. No ja mul oli ikka vaja ju “tarka panna” ja ĂŒhe poisi emale privaatses vestluses tĂ€helepanu juhtida. “Tasuks” sain kĂŒll ilma isikuliselt mulle viitamata, grupis avaliku vastuse osaliseks, et ” Vanemad vĂ”iksid vĂ€ikseid lapsi, mitte ĂŒksi vĂ€lja lasta, sest need ei tea, kui kaugele nad teistest hoidma peavad.”

Tea, peaksin end tundma puudutatuna, et mu lapsed kĂ€ivad Ă”ues iseseisvalt jalgrattaga sĂ”itmas vĂ”i kahekesi mĂ€nguvĂ€ljakul mĂ€ngimas? No ei tunne vaat.🙂 Arvestades, kui vĂ€he, ma ĂŒldse oma lapsed kodust vĂ€lja saan, siis…. sĂ”itku omapead selle ratta vĂ”i kiikugu kiigel Ă”ues.

Suured ju nagunii Ă”ues ei kĂ€i. Kampa ei kogune. Muidugi tuleb sĂ”nad peale toonitada, veelkordki, sest haigusepisik tuleb ootamatult. VĂ”ime selle ĂŒle irvitada ja nalja heita, vĂ”tta lĂ”dvalt vĂ”i hirmunult nurgas vaprusevĂ€rinaid vĂ”distada ahtal musklil, kuid see ei muuda fakti, et viirus on olemas. Ja kasuks see ju meie tervisele ei tule.

Teeme siis ĂŒheskoos oma kĂŒla kogukonna heaks, midagi ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel – ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel ( olla terve ise ja mitte pahaaimamatult levitada viirust), pĂŒsime kodus ja kampadesse ei kogune, oleme siis suur vĂ”i vĂ€ike.

Et kodus vĂ€ga igavaks ei kisuks….annan Ă€ra tasuta, kaks vahvat kokaraamatut, mille autoriks on Henri ja Grete 😉 + ĂŒhe “Kasvame suureks” lasteluule salmi raamatu unejuttudeks.

Annan Ă€ra, esimesele kolmele postituse ” meeldivaks” mĂ€rkinule.😉