Mõnikord ma ei oskagi mõelda seda tabavat pealkirja. Paneks pealkirjaks “Suud puhtaks” ja räägikski suud puhtaks. Aga ei, saa – sest võib olla keegi tunneks, end ära ja siis on seda solvumist ja pasajuttu täis looberdatud maa ja ilm. Kui ma täiesti tõsiselt enda solvumise välja kirjutaks, siis asjaosalised kiljataks ja hüütaks nördinult “Mina küll nii ei teinud. Mina ei mäleta.” Ja mõnes suguvõsas, tundub, et mida ei mäleta, seda pole ka olnud. Kui minu lapsed, jääksid sellise puhtakujulise valetamisega vahele, siis järgneks sellele karistus – vähemalt on nad seda tunnistanud ja ka avalikult läinud vabandanud. Aga mõningate inimestetüüpide puhul on seda väga palju ilmselgelt loodetud. Parim, mis sa saad, on see, et sa tahad kellestki lahti saada ( mis siis et ka päris spetsialistid, on andnud nõu – kaduda sellest olukorrast ja lõpetada iseenda vastutus sellise inimese eest, kes isegi oma nõmedat käitumist ei mäleta. Või, et tahetakse kokku kutsuda koosolekut, ja minu käitumis arutada. Jep. Nipsti. Olen mina nüüd see paha – kaitsesin ennast lõpuks lahtise käega virutades ja vastu sain juba mainitud vigastused. Aga mina olen paha, nagu Nipsti. Et vähe silmakirjalik, pole, arvestades, mida ma kõike olen selle tegelase kohta nende endi suust kuulnud. Aga meelest kadunud seegi, nagu nipsti.

Nagu olen öelnud – mina enam selles – Nipsti- mängus kaasa ei tee.

Suud puhtaks ma ka praegu ei räägi, elame näeme, mis tulevik toob. Aga need ajad, kus ma hea kodurahu huvides mitte minu sugulaskonna poolel halva mängu juures head nägu teen, need ajad on otsas. Vot niisama saigi see otsa. Nipsti.

Ja minu jaoks, on hetkel see teema lõpetatud. Meelde tuletama jääb vaid paranev käsi, mille taastumine arsti sõnul võtab aega kuni kuu. Kui pärast seda jõudlus ei taastu, on juba spetsialisti juurde minek. Nii, äge oleks, kui ma ütleks, et “ma ei mäleta, et selline asi juhtus,….” ja nagu võluväel muutubki see käevalu, jõuetus, sinikad ja piin olematuks. Nipsti.

Autor

7 kommentaari

  1. Üldiselt on sugulastega nii, et kui nemad arvavad ja teavad hästi, teise pere elust, siis nii ongi, arvajad arvavadki alati. Ja nende jaoks on maailmalõpp, kui selgub, et krt nende arvamus polnudki õige.

    Minu meelest on tobe arvatagi, et üks perekond, peab mitmeid aastaid hooldama peast segi vanameest, eksole. Ja eeldama, et seda teha tahetakse ka siis, kui ollakse sulle kättpidi füüsiliselt kallale tulnud. Käsi käeks, loomulikult on keeruline hakkama saada, kas vanamees või teisedki arvajad on küsinud, kuidas sul läheb? Pigem peaks nad õnne tänama, et vanamees lõplikku pauku vastu kõri ei pannud. Seda päris nipsti poleks vist suudetud unustada.

  2. Nojah. Eks mõni kardab, et kui sina ei vastuta, siis peab keegi neist oma mugavast elust loobuma ja selle rolli enda kanda võtma. Kes tahaks omale kaela peale segast vanameest võtta. Sa olid tubli, et vastu pidasid siiani.

    Mina seda joodikute, “ma ei mäleta.” ei usu.

    Aga üldiselt pole vahet, kas sa kaitsesid ennast või mitte. Üks laks vastu põske, pole vabandus lüüa mitu korda kõri pihta ja väänata või pigistada kätt nii, et sellega midagi teha ei saa.

  3. Olen ennegi öelnud. Sellised indiviidid ei muutu. Nad on kuskil ajas kinni ja nii on neile mugav. Sellistel inimestel on oluline, et neil vaid joodav käepärast oleks. Paraku kauaaegsel tarbimisel tekivad hallutsinatsioonid, nö kuulmisel kui nägemisel või ka isiku lõhrstumine, kus indiviid on lõhestunud ja hea- paha indiviid üksteise tegemistest, midagi ei tea. Ja kirjelduse põhjal “ma ei mäleta” võibki nii olla.

    Aga kujuta ette olukorda, ta on lapsega ühes ruumis. Tal on hallutsinatsiooniks roheline ufo, kes ta üle naerab näiteks ja on üks kole põrguline. Indiviid, siis virutab oma hallutsinatsioonile ja lööb talle näiteks jalaga. Aga tegelikult, pole ju ufot, vaid on laps.

    Minu meelest, on need sugulased, kes eeldavad, et sina pead seda vastutust enda pere kanda võtma sadistlik ja väär. Nad on mugavad, sest kui sina seda teed, ei pea, seda nemad tegema. Loomulikult oled sina paha, sest kõigutad nende mugavat ja turvalist elukorraldust,
    Muidugi, see näitab suhtumist, juba omaette, kus sind süüdistatakse, et sina alustasid. Tore, et naistel on veel mõistus peas, kes kohe räägivad juhtunust ja abi otsivad, mitte ei raiu ühte juttu, et ” jooksin kapi ukse vastu……ja nii 13x järjest” oma töös näen seda nii tihti.

  4. A miks need tema teised sugulased, seda indiviidi ei taha enda juurde võtta? Või ajada temaga koos neid asju, kui vaja.
    Veel tobedam on kinkida sellisele indiviididele raha, eriti kui tead, mille jaoks see kohe läheb. Pm need sugulased, teades, milline see indiviid on, andsid aga hagu juurde, kui kingi tegid. Lahkusid rahumeeli, kuigi teadsid, et indiviid purjuspäi naaseb eluruumi, kus ka lapsed elavad. Või veel hullem, tullakse klaarima tüli, ja surutakse õllepudel pihku ja saadetakse tuppa. Haige. Kes nii teeks.

  5. Oh appi. Sa oled nii tubli.

    Ma nõustun, kõigiga, kellega sa rääkinud oled ja Joonasega, et seda “järgmist” korda ei ole vaja ära oodata. Aga tõesti, selline vanamees on ohtlik.

    Ja olulised on lapsed. Ja siis materiaalne kodu. Ja kõige viimasele kohale jäta südamerahuga, igasugused “arvajad”

    • Tõepoolest, kuidas toimetad? Keegi sugulastest sealtpoolt pole huvi tundnud?

      Ei mahu pähe.

Kirjuta kommentaar