Väänikud on natukeseks ajaks taaskord toimekalt aktiivsuse laineharjal surfanud. Juba siis, kui aasta tuli uus, siis oli peas mõtteid kõigil ja nüüd oleme üritanud kõik oma visioone, klaaruda ja missioone sõnadesse pakkida. Kui on vaiksem hetk, selline kus saab jalad tagumiku alla kerida, sooja teki sisse pugeda, raamatulehti krabistada või teleris kanaleid scrollida ja videolaenutusest romantikast nõretavaid pisarakiskujaist filme vaadata. Siis on hea nentida, et alati ei pea olema igale poole kiire ja alati ei pea teistega võistlema, et parem olla. Väga mõnus tunne on, kui on vähe põnevust, ja on rohkem vaikust, kodust õdusust ja rahulikku kulgemist, ilma liigse sagimiseta.

Väänikutel oli palju väljakutseid, näiteks lugeda aasta jooksul läbi vähemalt 100 eesti kirjaniku teost läbi. Just. Patsutame endile õla peale, sest väänikud lugesid kokku 175 eesti raamatut, eesti autorite sulest 🙂

Vahepeal tegime uurimustööd, sõltuvushäiretest. Söömishäired näiteks, emotsionaalsusest tingitud söömine. Uuem avastus sõltuvushäiretest…kas raamatute lugemine võib ka liigituda sõltuvuseks? Milline lugemisvajadus on liiast ja millest see alguse üldse saab ja miks? Vahepeal, ma mõtlen, et see on võimalik küll, ja tekib kui elus on tasakaal paigast. Aga see on uurimustöö teema kursusel ja eks ma hoian teid protsessiga kursis 🙂

Ka pisematel väänikutel on raamatutega palju tegemist olnud. Raamatuesitlused ja küpsetiste testimised. Ka koolis on raamatute lugemine paranenud ja lasteaia lapski on lugemise selgeks saanud ja oma esimesed raamatud iseseisvalt suutnud läbi lugeda. Me oleme uhked üksteise saavutuste üle. 🙂

Jätkame kirjanduse lainel. Võtsime vastu uue projekti lasteraamatutele. Triibulise kassi poisi ja tüdruku seiklused. Ja muud tegemised. Kui ideest on arenenud kondikava ja kontidele juba lihast kogunenud, jagame lugu ja kutsume testima. Ilmselt kirjutame, ka siia mõned read, nagu varasemalt lubatud sai.

Ja siis oleme olnud hõivatud lastehoiu projektiga. Suveks ilmselt arendame ideid oluliselt. Jaanuar, veebruar ja märts on testprojektid. Jälgige blogi, reklaami ja tulge lustigem, kõik koos 🙂

Koolis tulid poolaasta hinded välja. Mõni hinne võiks ju parem olla, aga pool aastat siis veel ees, et püüda mõnes asjas veel parem olla.

Vahel ma mõtlen, et ma olen mõne blogija peale kade, sest noh peab ikka julgust olema, kirjutada kõigest, mis sülg suhu toob või igast emotsioonist peas. Kiruda ilma, poliitikat, inimesi ja tagaselja klatsida naabritädi Mallet. Jaah, meil on tujud, mitte tunded. Tujud on ebapüsivad, tunnetega on juba tõsisemad lood. Tujude ajel võime klatsi ja kirumist lubada, tunnetuslikult teame paraku, et tujude ajel tehtud teod on arutud ja toovad kaasa endaga riiud ja valesti mõistmised.

Seepärast ongi vahel dilemma, mida väänikud kirjutada võiksid. Jätkame oma koduse, kuid armastust täis kogupere blogiga, kuhu tähendame üles oma aja lood. Tujud, mitte tunded.

Tunded, mitte tujud.

Meie kõige pisem pereliige. Kõige pisem, kõige õpihimulisem tüüp praegu meie kodus. See, kuidas ta naeratab, ja meid kõiki kokku seob, me kodu, me südamed on üksteise eest tänulikud ja armastust täis.

Autor

Kirjuta kommentaar