Eile oli mõnus varajane pühapäev. Rahulik hommikusöök, rahulik ärkamine. Reedel olnud laste kevadpidu lasteaias, ja emadepäevaks kasvatatud potilill ja kaks joonistust, kirjadega, miks ma olen parim emme. Uhke tunne💜 Suuremad tõid aiamaalt lilled, ja tõid mu lemmik jooki. Mõnusad nostalgilised võileivad, vanilje kissell moosiga, tee. Njäämm. Hiljem käisime vanaema juures kartuleid muldamas ja küpsetatud rabarberi- õunakooki mugimas.




Eile õhtul taipasin, et see ülalolev pilt sümboliseerib oluliselt midagi muud, kui lihtsalt vett, piiska. Vaid räägib hoopiski olulisematest asjadest me elus. Pere, armastus, raha…kõik see, kui sul on vaja vastutada selle kõige eest, mis sind teevad sinuks, siis taipad kui oluline see kõik on.

Mitte üks piisk ei tohi olla kulutatud asja eest taga, sisutühja peale.

Rohkem positiivsust on vaja luua enda ümber, siis ei saa väline negatiivsus murda sinu loodud armastuse ja positiivsuse ringidesse.

Looduse ilu.

Vaatame ringi. Jäädvustame selle oma peas. Laseme endal kulgeda. Mõnusa perekeskse voolamise rütmis.

Autor

Kirjuta kommentaar