Ma olen varemgi kirjutanud, kuidas mĂ€luprobleemid, kohati udusse mĂ€hkununa, ja ilmne suutmatus lahendada probleeme ja motiveerida suuri VÀÀnikuid oma Ă”pitulemusi paremaks muutma, mulle komistuskividena nĂ€ivad. Pidasin seda kĂ”ike lihtsalt, rutiinseks muutuva eluolu osana, mis kĂŒll kestes juba teab, mitmendat kuud, jĂ€rjest hullemaks nĂ€is muutuvat, kuidagi kahtlane nĂ€is. Kuid oli hea sĂŒĂŒdistada, ei midagi muud kui kurva kevade halli kaamost. ÜhesĂ”naga, kui probleemi ei tunnista, siis esialgu seda nagu polnudki.

Olin lihtsalt mina, kes paistis igakord pidurit tÔmbavat, kui pÀike pilve taha lÀks ning kÔik vajalikud kuupÀevad ja muud asjad Àra unustas, lÀbi suure ponnistuse sotsiaalsed kÀimiste end vedas ja hambad ristis endale korrutas, et kÔik on hÀsti. Aga ei olnud hÀsti.

https://sobranna.postimees.ee/6689291/pereterapeut-laps-on-nagu-kasn-meie-emotsioonidele

https://elu5.ee/labipolemissundroom-mis-see-on-ja-kuidas-seda-ara-tunda/

Eelmisel reedel, kui suur VÀÀnik kÀis klassijuhatajaga omavahelisel arenguvestlusel. JÀi Ôpetajal lapse hÀmmingust oma hinnete suhtes, vÀga Àraspidine arvamus, mille ta mulle ka stuudiumisse siis edastas. Loomulikult, ma kirjutasin talle vastu ka, mida mina asjadest arvan. Kahjuks aga, ei tÀpsustanud mina, mida mina lapsevanemana, tema klassijuhataja töö oskuste kohta mÔtlen. Hinnang just vÀga positiivne pole. Aga on kuidas, sellega on.

Igaljuhul ma tundsin kuidas mu sees tuleb ĂŒks suur laine, ja kohe kohe oma teele kĂ”ik rusudena maha jĂ€tab. Ma kraamisin oma head tuttavad lagedale, kel kodus mata geeniusest poisid sirgumas. Ja vedasin oma VÀÀniku lihtsalt Ă”ppima ĂŒhe sellise juurde. Arvestasin suht terve Ă”htuga.
Minu hĂ€mminguks 4 peatĂŒkki matemaatikat sai selgeks 1,5 tunniga. Koolis mitme nĂ€dalaga, ei saanud ega saanud selgeks. Homme lĂ€heb kooli ja vastab niipalju kui jĂ”uab ja saab. Et protsess justkui🙄

Ja ĂŒhe kolleegi kiri mulle.
“MĂ”istan, et mitmed asjaolud on teinud olukorra teie jaoks keeruliseks ja tunnustan teie vĂ”imet ennast kĂ”rvalt analĂŒĂŒsida. Ma julgustan teid leidma vĂ”imalus neid teemasid psĂŒhholoogi vĂ”i nĂ”ustajaga arutama, sest asjaolusid ja tahke on mitmekĂŒlgselt. Kirjeldate nii suhteteemasid kui ka laste Ă”ppeedukust ja kĂ€itumisprobleeme ning taustal on ka teie enda emotsionaalse kurnatus. 
Ärge oodake, et olukord lĂ€heb paremaks, pigem on vaja siin tegutseda ja esimene samm on panna endale aeg psĂŒhholoogi vĂ”i psĂŒhhiaatri vastuvĂ”tule.
MĂ”istan tĂ€iesti, et aega mitme lapse kĂ”rvalt napib ja enda teemadega tegelemine tundub olevat teisejĂ€rguline. Ometi on just teie endaga toimuv vĂ€hemalt kaudselt mĂ”jutamas ka seda, kuidas ennast tunnevad ja kuidas kĂ€ituvad lapsed”

http://opleht.ee/2017/11/labipolemine-algab-hiilivalt/

https://et.m.wikipedia.org/wiki/LĂ€bipĂ”lemissĂŒndroom

Dr. Herbert Freudenberger 1974.a ja defineeris seda jĂ€rgmiselt: “LĂ€bipĂ”lemissĂŒndroom on energia kulumine, mis tekib vaimsest ja fĂŒĂŒsilisest ĂŒlekoormusest. See röövib inimestelt nende energia ja vĂ”ime probleeme lahendada. Suureks probleemiks on see, et inimesed pĂŒstitavad endale sageli liiga kĂ”rgeid eesmĂ€rke, mida tĂ€ita ei suudeta. Samas ei olda valmis seda enesele tunnistama, vaid ĂŒritatakse lĂ€bi meeleheitlike pingutuste siiski eesmĂ€rkideni jĂ”uda. “

JĂ€rgmine kolleeg, kelle kĂ€est nö teist hinnangut kĂŒsides, sain kinnitust, et ” Teie reaktsioonid viitavad selgelt lĂ€bipĂ”lemisele. LĂ€bipĂ”lemine on klassikaliselt kĂŒll tööstressist tingitud kehaline, emotsionaalne ja vaimne kurnatus, kuid samuti vĂ”ib lĂ€bi pĂ”leda lihtsalt intensiivsest elust, nagu teie oma- töö, kool, vĂ€ikesed lapsed, pere ja kodu eest hoolitsemine.
LĂ€bipĂ”lemine on vĂ€simusseisund, mille ilminguteks/tunnusteks on: pidev vĂ€simustunne, ĂŒkskĂ”iksus, masendus, töövĂ”ime vĂ€henemine, ebaefektiivsuse tunne, mĂ€lu probleemid ja nö “udu” jms.
LÀbipÔlemine tekib olukorras, kus ambitsioonid (soovid) ja tegelikkus ei kattu. Samuti tekib lÀbipÔlemine, kui inimene tajub kontrollitunde, iseseisvuse ja otsustamisvÔimaluste puudumist (töökohal/eraelus- oled nö. sundolukorras, kus valikud puuduvad) jne.

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=85450649

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=82994099

Minu Ă”nneks ei ole mul depressioon. Vaid kurnatus. No vedas mul 😀

Aga tĂ”sijutt. Lahendus ja taastumise algus olid palju lĂ€hemal kui arvasin. Silmitsi seismine nende emotsioonidega, millega maadlesin, mida olin eelnevalt pĂŒĂŒdnud vĂ€ltida, mille eest pĂ”geneda – nende emotsioonide lĂ€bi elamine, arutlemine ja rÀÀkimine aitas taastada tasakaalu. Oma suurte VÀÀnikutega tervelt kaks tundi juttu, igaĂŒhe panustest iseenda heaolusse. Meie reeglitest, visioonidest jms

https://www.aripaev.ee/kasulik/2018/03/04/kuidas-uletootamisest-taastuda

Leppisime kokku, et ma olen neid suuri VÀÀnikuid koolitöödega aidanud, toeks olnud ja viimased kaks nĂ€dalat aitavad ennast ise ja pĂŒĂŒavad teha, et neil oleks ka sel suvel hea olla. Hinded korras. Ja Ă”petajatega suhted head. Kui ei lĂ€he kĂ”ik plaani A jĂ€rgi, vĂ”tame plaani B.

Rahulikult. Positiivselt.

Ja siis me tegime plaani. Prioriteetidest. Taastasime reeglid, mis olid vahepeal justkui kadunud.

Loobusime rööprĂ€hklemisest. 😀

Ja mis kĂ”ige tĂ€htsam – otsime ĂŒles igaĂŒks oma hygge.

RÀÀgime omavahel rahulikult

MÔtleme positiivselt

Rohkem kolleegidega arutelusid

Kui plaan A ei toimi, tuleb vÔtta plaan B

KĂ”igil on vaja ĂŒksiolemise hetki ja iseenda aega

Ei mingit rööprĂ€hklemist 😀

Ja vĂ”tame eeskuju meie pere pisimast, kes juba Ă€rgates ĂŒks mega rÔÔmsalt naeratav poisipĂ”nn 💖