Ausalt, me hakkasime juba unustama, mis tunne oli olla, ĂŒks tavaline tĂ€iega kiiksuga normaalne kamp olla. Viimase aja grill&chill, ajab valutama kangeima pea.😀

ÜhesĂ”naga, tĂ€na pĂŒĂŒdsime olla, ĂŒks normaalne kamp. Selline, kes omale JuulamĂ”isa kohvikust, piirkonna maitsvamaid klassikalisi vahvleid koju toob ja maitsemeele uueks kogemuseks, ka vegan ja toortoidu austajatele meeldiva torditĂŒki proovimiseks, kaasa ostis.

Igatahes, kodus oli meil plaan, vahvleid kaunistada shokolaadi fondĂŒĂŒga. Ning siis toppisime kausi sisse jÀÀtist Lumi Straccitella ja lusikaks sai hoopis, kerge shokolaadi puistega klassikaline vahvel. Shokolaadi jĂ€i jĂ€rgi, sinna sulpsasid seljast koore visanud kiivi ja pontsakas pirn.

Siis me Ôppisime. Ja harjutasime tÀhtede kirjutamist. Ning piiga rÀÀkis emotsioonidest, et tegi tÀna presidendiproua juures töötava kokaga koolis köögiklassis, imemaitsvaid roogasid.

Kuulasime muusikat, vaatasime kordusest pÔnevaid seriaalikangelasi.

TrikivĂ”ileibasid, oskavad me piigad ka valmistada. Imehead 😀

TĂ€na lugesime unejuttu ka.

Ja kui sa saad kÀia kuumas vannis, nii et peanahk juuste all krimpsu tÔmbab. Kuuma tee lÔpuni juua, ning voodisse pugedes vihmakrabinat kuulata, siis, on hÀÀ.

Aga praegu, …tuleb uni 😂