Ma tĂ€itsa kujutan ette, et kui iga pĂ€ev, ilmub su lehele, jĂ€rjekordne postitus, imelisest detsembrikuust vĂ”i jĂ”ulu vaimust, siis kuu lĂ”pus ajad juba nĂ€ppe kurku, ja oled nĂ€ost roheline. Aga, ausalt, vaadates eelmise aasta vĂ”i ĂŒleelmise aasta detsembrikuud ja tĂ€nast, siis on vĂ€ga vĂ€ga suur erinevus. Ja erinevus on see, et millegipĂ€rast on mul teised prioriteedid, vÀÀrtused. Kuidas need tekkisid, kes teab. Ajapikku.

Mul on kodus ports vÀÀnikuid. Me oleme lahedad. Me oleme toredad ja me kĂ”ik oleme isemoodi. Aga me oleme pere. Armastav. Toetav. Ja igale ĂŒhele meist kulub oma aeg ja oma ruum. Jaa, meilgi on omad vead, kiiksud ja krutskid, aga me ei kĂ€i oma musta pesu kĂŒla peal pesemas ja nĂŒĂŒdseks kellegi igavusest tekkinud kĂŒlajutud, ajavad pigem naerma kui midagi muud. TĂ”epoolest, varasemalt sai ka palju pisaraid valatud.

Meil on paras paar sĂ”pru. Ja rohkem kui tosin sugulast😉 meil on vanemad, meil on tuttavad ja meil oleme me ise. Meil on koer ka 😂 koer. SĂ”ber. Pereliige. Vahel ajab hinge tĂ€is.

Meile meeldib detsembrikuu, sest kuigi jĂ”ulukuu ettevalmistused algavad juba novembrilĂ”pust, siis reaalselt algavad jĂ”ulud siis, kui vaim valmis. Vaim ei saa valmis, kui istud kaubanduskeskuses, kuulad jĂ”ululaule, vannud looklevas kassa jĂ€rjekorras, vĂ”i rabad viimaseid kinke kokku. Manööverdad tĂ€istuubitud parklas vĂ”i pead kĂ€sikĂ€hmlust (verbaalselt) laste Ă”petajaga hindamissĂŒsteemi Ă”igsusest vĂ”i vÀÀrsusest. VĂ”i hoiad peast kinni, kui hakkavad saabuma nende ĂŒliagarate lastevanemate kirjad, kes jĂ€lle midagi organiseerida tahavad. Sel aastal, ĂŒtlesime kohe, et kinkekaartide teemas me ei osale, sest jĂ”ulukingituste puhul olgu kink pigem personaalne, söödav ja midagi lihtsat. Ja nii, lihtsalt on.

Ma ei suuda kĂ€ia kaubanduskeskuses, ega poes, sest, liiga palju…asju. Aga ma kĂ€in turul, ja vĂ€iksemates poodides, sest siis suhtlen ma inimeste, mitte pakenditega. VĂ”i nutikassadega.

Ahjaa, ravimid…Seltsimees Emalenduri NĂ”iaköögist, tuleb enamus kreeme, salve, mis aitavad nohu, köha, lihasvalude, mg puuduste ja peavalude vastu. Lisaks huulevĂ”ie, lĂ€ige. Isegi lemmikud saavad kĂŒlmal ajal oma kĂ€ppaďele leevendust. Nohust saab jagu 2 pĂ€evaga. Apteegirohtudega kulub see 7 pĂ€eva raudselt, ja siis ka vindub see nĂ€dalaud edasi.

Ja kÔik need, positiivsed inimesed, kes on lihtsalt me kÔrval. Tore selts. Uued tegemised ja projekti algused. Uued tooted, kauplejad, nii kohe tooks vÀlja Maidu kastmed vÔi tÀnane Jaago kÀsitöö talu jÔulukohviku tooted.

Meil on kapis erinevad teed, shokolaadid, kudumid, piparkoogid ja jĂ”ululĂ”hna on igas toad, meil kĂ€ib pea igapĂ€ev pĂ€kapikk, sest pĂ€kapikud ja jĂ”ulurÔÔm ei ole seotud Ă€hvardustega ” kui sa ei kĂ€itu, siis pĂ€kapikk sulle midagi ei too”, kuidagi stressivabam ka lapsevanemale.

Me oleme Ă€gedad. Nohistame öösel vaikselt. Teed joome palju. Hygge fanaatikud. Ja raamatud. Söögi all, peal ja öösel une ajast 😉

Meile meeldivad hobused ka. Suured ja vÀikesed.

Meile meeldib erineda. Sarnaneda. Peretraditsioonid, meeldivad meile ka.

Elamus ja koosolemine on oluliselt parem kink, kui tĂŒkk plastikut

Meile meeldivad ĂŒhised hommikud. Ühised pĂŒhapĂ€evased pannkoogi ja hommikusöögi teod.

Koos mĂ€ngimise pĂŒhapĂ€eva pĂ€rastlĂ”unad vĂ”i laupĂ€evased teleka Ă”htud.

VÔi hoopis, musta notsu tunniajane maraton.

VĂ”i hoopis, ĂŒhised sĂŒnnipĂ€eva hommiku laulud, koos tordi vĂ”i koogiga. VĂ”i lustlikud pĂŒhapĂ€eva Ă”htud, kus kĂ”ik Ă”pitud ja mĂ”ni tund magamaminekuni.

Soojad sokid, meeldivad meile ka.

Ja peamiselt, meile meeldib olla koos. Meile meeldib olla ĂŒks eriti lahe VÀÀnikute perekond.

Ja kuigi detsembrikuu on lahe, kuu kĂŒll, kus kĂ”ik jĂ€rsku hĂ€rdad ja siirad on, siis meie ĂŒritame pĂŒsivat joont hoida lĂ€bi aasta. Ja meil on olemas kĂ”ik, mida vĂ€hegi tahta💕 armastus, pere, kodu, tervis, vanemad, koer ja me ise. See on parim kink , igasse pĂ€eva, igasse aastasse ja igasse hetke, mis on meie.

Me oleme selle kuu vĂ€ltel, kĂ€inud ja otsinud elamusi, natuke kiiksuga ja jĂ”ulutundega. KĂŒll jĂ”ululaadal, nĂ€ituste keskuses, siis lapsega lasteaias pudruhommikul, heategevuslikul jĂ”ululaadal, pĂ”llumajandusmuuseumi jĂ”ulumaal lasteaialapsega, eesseisab koduste laste jĂ”ulupidu, lasteaia lapsega meisterdamas, paar korda, ka Tamme Ratsutalu vahva perenaise ja ratsuga vankrisĂ”idul, raekoja platsil ponidega sĂ”itmas. Organiseerisime, isegi lasteaeda, kuulsad Viki ja Zimba kĂŒlla.

TĂ€na sattusime aga hoopis Jaago kĂ€sitöötallu ja jĂ”ulu kohvikusse. JĂ”ulu kohvikus pakuti maitsvat kĂ”hutĂ€idet, nii soolast kui magusat, kvaliteet ja vĂ€ljanĂ€gemine, nagu kuskil restoranis ja maitse lihtsalt taevalik. Üleval korrusel sai meisterdada juhendajate kĂ€e all, lastele oli kinotuba, pehme istumisega valitult ja pisematele ajaviiteks klotsid mĂ€ngimiseks. Õues ootasid hobused, jĂ€nesed ja vahva koerake, kes vĂ€gagi pai maias.

Jaago on muidugi ka nii osavate kĂ€tega talu, et isegi suvi on pudelisse pandud😊

Hiljem, mitukĂŒmmend kilomeetrit Jaagost eemal, siinsamas kodukandis, peaaegu maja taga, kirsiks tordil, saime imevahva Tamme ratsutalu ratsu ja vankriga, ĂŒhe meeleoluka reisi tehtud. Seekord vĂ€ike poja rahulikult tukkus, sooja teki sees, kabjaplagin unele suigutamas…kujuta ette, kui vankri asemel on saan, kuljused, lumi ja tĂ€histaevas…ĂŒksteise soojas kĂ€evangus ja kappav eneseteadlik, uhke ja kartmatu hobune.

PÀrast kodus, tegime kÔik koos pitsat, jÀtkus vannipÀev. JÀÀtis soojas toas teleka ees. Multikas. Kellel raamat.

Kell 21.35 nohisesid kÔik oma toas. PÀeva lÔpetas kruusitÀis kakaod ja pihutÀis Jaago vahukomme ja vahukoort ning shokolaadi laaste. Vaadates pimedasse öhe, tÔstan toosti oma perele ja teistmoodi vÀÀrtushinnangutele. Ja et me oleme lahedad. Ja eneseteadlikud. Meie ise.

Soovime kohe kohe imetoreda kolmanda advendi algust 😉 postituse hetkel on tegelikult kell juba 00.05 ( pĂŒhapĂ€ev)

Julge öelda, sinagi, et oled lahe. Ole sina ise.

Autor

Kirjuta kommentaar