Olen viimasel ajal kohtunud paljude uute inimestega ning pannud tĂ€hele, et vĂ€ga suur osa meist ei vÀÀrtusta end piisavalt. VĂ€ga huvitav on jĂ€lgida, kuidas inimesed alavÀÀrtustavad enda vajalikkust ja vĂ”imekust ning samal ajal ĂŒlehindavad teisi enda ĂŒmber. Meil pole iseenda vĂ”imete laest Ă”rna aimugi, kuniks keegi tuleb ja tĂ”estab, et oleme tegelikult kĂ”ik palju enamaks vĂ”imelised, kui eales uskusime. Ja see inspireerib! Meile kĂ”igile on aeg-ajalt vaja meelde tuletada, et piirid on vaid meie endi kahe kĂ”rva vahel. Paraku kipume me sellest alles siis aru saama, kui oleme selg vastu seina ning peame oma mugavustsoonist vĂ€lja tulema. Mul on soovitus – Ă€ra jÀÀ seda hetke ootama. Me kĂ”ik teame, et me oleme vĂ”imelised palju enamaks, kui tĂ€na endast vĂ€lja paneme.

Me oleme iseendi suhtes palju kriitilisemad kui keegi teine. See on tegelikult hĂ€mmastav, kuidas inimesed kipuvad iseendas nĂ€gema vaid nĂ”rgemaid kĂŒlgi. Toimub justkui pidev vĂ”iduajamine, milles vĂ”istleme selle ideaalse ettekujutusega iseendist. Ja mitte ainult – et endale ikka vĂ”imalikult palju „puid alla panna“, vĂ”rdleme end veel ka teiste inimestega, kes tunduvad palju ideaalsemad, andekamad ja targemad, kui me ise. Kas tuleb tuttav ette?

Mitu ideed on Sul elu jooksul pĂ€he tulnud, mille oled tegemata jĂ€tnud selle pĂ€rast, et ei usu piisavalt iseendasse vĂ”i sellesse, et Su idee vĂ”iks midagi vÀÀrt olla? Ja siis mingi aja pĂ€rast avastad, et keegi on Sinu kunagise idee edukalt realiseerinud ning suure varanduse kokku ajanud. Mitu korda Sinuga selline asi on juhtunud, et jĂ€tsid midagi tegemata, sest alahindasid iseennast? Kui tihti hoiavad tagasi mĂ”tted „Ma ei saa sellega hakkama. Ma ei ole piisavalt hea. Ma ei ole piisavalt tark. Sellest ei saaks kunagi asja. Mina ei saaks kunagi millegi sellisega hakkama
“

MĂ”tle tagasi kĂ”igile neile hetkedele, kui milleski Ă”nnestusid. IgaĂŒhe elus on neid hetki olnud, olgu selleks siis jalgrattaga sĂ”itma Ă”ppimine, kooli lĂ”petamine, ĂŒlikooli sisse saamine, mĂ”ne tĂ¶Ă¶ĂŒlesande edukas lĂ”petamine vms. Pane need hetked kirja. See kinnitab Sulle, et oled piisavalt hea ja suudad elus asju korda saata. IgapĂ€evaste tegevuste keskel kipume me lihtsalt neid pisikesi vĂ”i suuri vĂ”ite unustama.

Hakka iseennast rohkem usaldama. Pane tĂ€hele oma vĂ€ikesi edusamme, teadvusta neid endale ning pea meeles – suurele edule sillutatakse teed sammhaaval. Suured saavutused koosnevad pisikestest vĂ”itudest.

Sul on lihtsalt vaja alistada oma „nelja minuti piir“ ja tĂ”estada iseendale, et oled selleks suuteline. Nii, et pane omale mingi eesmĂ€rk ning hakka pisikeste sammudega selle poole liikuma. Edu kĂŒlvab edu. Alusta pisikeste sammudega ning tĂ€hista isiklikke vĂ”ite. Kui keegi Sind millegi eest kiidab, Ă€ra aja seda tagasi vaid tĂ€na neid sĂŒdamest. See annab eneseusku ja enesekindlust juurde! LĂ”peta iseenda vĂ”rdlemine teistega. MĂ”tle sellele korraks – mida see Sulle annab? Meil kĂ”igil on erinev taustasĂŒsteem ning tĂ€iesti erinevad elud. MĂ”tle sellest nii, et me kĂ”ik oleme puuviljad, aga erinevad. Üks inimene on Ă”un, teine apelsin, kolmas banaan. Kui keegi on Ă”un, millest saab head Ă”unamahla, ei peaks Sa olema kurb, kui Sinust Ă”unamahla teha ei saa, sest oled apelsin! Meil kĂ”igil on oma tugevused, oluline ongi keskenduda iseenda tugevustele ning lĂ”petada muretsemine nende oskuste puudumise ĂŒle, mida mĂ”nel teisel inimesel nĂ€eme.

On lugematul hulgal lugusid kuulsatest nĂ€itlejatest, kellele öeldi, et nad pole midagi vÀÀrt vĂ”i ettevĂ”tjatest, kel jĂ€i kool lĂ”petamata jne. Mis oli see ĂŒks asi, mis neid elus edasi viis? Nad uskusid iseendasse. Ja see on tugevaim jĂ”ud, mis olla saab. Ainult Sinul on tĂ€ielik kontroll iseenda ĂŒle, nii et usu endasse. Sa oled piisavalt hea, usu mind.

😊

Otsused, need vĂ€ikesed ja tĂ€htsusetud, kuid teisalt piisavalt suured, et vaevama jÀÀda. Kas peaks minema vĂ€lja jalutama vĂ”i vastama e-mailidele? Vaadata mĂ”nd head filmi vĂ”i vĂ”tta kĂ€tte ja teha tööd (Ă€ri)ideega, millest juba aastaid mĂ”tled? Kas lugeda 10 lehekĂŒlge raamatut vĂ”i teha selle ajaga hoopis 200 kĂ€tekĂ”verdust? Igal pĂ€eval tundub, et keegi vĂ”i miski justkui tirib meid erinevatesse suundadesse, pannes valima asjade vahel, mida tahame teha ning asjade vahel, mille suhtes tunneme teatavat kohustust. Ja see pinge kurnab lĂ”puks Ă€ra, kas pole?

Selle asemel, et langetada konkreetne otsus, kipume iseendaga igal pĂ€eval jaurama. LĂ”puks langetame enda jaoks mugavama otsuse, sest arvame, et siis ei pea enam pead vaevama. Vaatame tundide kaupa telekat, Ă”gime (rĂ€mps)toitu ja vĂ”tame vahel mĂ”ne pokaali veini. Libistame silmaga ĂŒle e-mailidest, mis tulnud pĂ€rast tööpĂ€eva lĂ”ppu, passime Facebookis vĂ”i Instagramis ning ĂŒhel hetkel avastame, et tegelikult oleks ammu pidanud magama minema.

Ja siis voodis, enne kui hakkame magama jÀÀma, mĂ”tleme pĂ€evale tagasi ja saame aru – seda pĂ€eva ei saa mitte kunagi tagasi. Raiskasin lihtsalt ĂŒhe pĂ€eva oma elust, vĂ”i siis suurema osa sellest.

Kui Sul on selliseid pĂ€evi ja Ă”htuid olnud rohkem kui ĂŒks, siis tĂ”enĂ€oliselt ĂŒhel hetkel tekib Sinus enesehaletsuse tunne. Tekib tunne, nagu oleksid koolis mĂ”nel tĂ€htsal eksamil lĂ€bi kukkunud. Sa tead, et oleksid saanud paremini, aga keegi teine ei saanud Sinu eest rohkem Ă”ppida. Kust ma seda tean? Been there, done that.

PĂ”hjuseid selliseks sihipĂ€ratuks kĂ€itumiseks vĂ”ib olla mitu. Üks on see, et Sul pole enda jaoks kirja pandud konkreetseid eesmĂ€rke ei aasta, kuu ega nĂ€dala kohta. Teine ÀÀrmus vĂ”ib olla see, et oled see tĂŒĂŒp, kes rabab sajal rindel korraga ning ĂŒhel hetkel kasvab to-do listnii pikaks, et jĂ”ud ei kĂ€i enam ĂŒle.

Sellistel hetkedel tuleks endalt kĂŒsida: MIKS ma kĂ”iki neid asju teen? MILLISED neist tegevustest mulle tĂ”eliselt olulised on? Ärge minust valesti aru saage. Me kĂ”ik peame aeg-ajalt tegema asju, mida tegelikult teha ei soovi. Karm tĂ”de on aga see, et enamik „peaksin“ kĂ”neviisiga algavaid tegevusi tulenevad meie sisemistest otsustest mitte vĂ€listest tingimustest.

Meil on tegelikult palju rohkem paindlikkust ja valikuvĂ”imalusi oma aja ja tegevuste planeerimiseks, kui arvatagi oskame. Kui panna mĂ”ne valikuga lati alt lĂ€bi, siis on ratsionaalsed vabandused kiired tulema. Ja need vabandused ei pane end halvasti tundma, sest olgem ausad – enesetunne on ilma nende vabandustetagi juba ĂŒsna kehv. Oma kogemuste pĂ”hjal julgen vĂ€ita, et tegevused, mis head tunnet tekitavad, on nĂ€iteks sellised, mille puhul:

Sa naudid protsessi sama palju kui tulemust;

tunned end Ônnelikuna ka siis, kui keegi teine sellest midagi ei tea;

oled pĂ€rast tegevuse lĂ”petamist paremas konditsioonis (vaimselt ja/vĂ”i fĂŒĂŒsiliselt).

Selge see, et me ei jĂ”ua teha kĂ”iki asju, mida tahaksime. Nii ilmne ei ole aga see, et tegelikult me ei tahagi kĂ”iki asju teha. Hirm ja kohustuse tunne on need, mis ĂŒtlevad meile, et peame tegema rohkem vĂ”i muidu


Loodan, et see pisike kolmepunktiline nimekiri tegevustest, mis minus hea tunde tekitab, haakub ka Sinu kogemustega. MĂ”tle oma igapĂ€evaste tegevuste peale – mida Sa tegelikult teha tahad ning mis on need tegevused, mida teed kellegi teise vÀÀrtushinnangute pĂ€rast?

VĂ”ta sellele mĂ”tlemiseks rohkem kui minut. Sellistel hetkedel ei ole vaja end kuidagi isekana tunda. Kui mĂ”testad enda jaoks lahti, mis on Sulle tegelikult oluline, vĂ€heneb ka Sinu stressitase. See vĂ”ib esmapilgul tunduda vĂ€ikese asjana, aga tegelikult alahindad Sa ĂŒhe terve, Ă”nneliku ja rahuloleva inimese jĂ”udu maailmas suuri asju korda saata.

🍏/🍎

💛

Autor

Kirjuta kommentaar