Kui te nüüd arvate, et ma laisklen iga jumala reede, siis ausalt – see on minu esimene vaba reede, üle ….eem, ma mõtlen, peale esimest septembrit. Iga päev on täidetud minu jaoks teise, kuuenda ja seitsmenda klassi ainetundide ja koduste töödega. Kodused toimetused ja iseenda muud tegemised, mis nõuavad pidevat tähelepanu, et iga päev oleks võimalik lastele tagada soe tuba ja toit laual. Kui ikka lõuna ajal süüa ei tee, siis no millegipärast “lauake kata end” viisil sooja sööki lauale ei ilmu.

Jõudsin ühel naljakal päeval arusaamisele, et olen enda kanda võtnud palju asju, mis osalt on ikka kellegi teise vastutusalas. Kui mina võimlen nö naba paigast, et kellegile teisele vaba aega juurde saada iseenda aja arvelt, siis on see lihtsalt ebaõige ja vale. Olgu igalühel ikka omad kohustused ja vastutusalasse kuuluvad kohustused, kus igaüks tagab selle, et kõik vajaminev tehtud ja kõik vajalikud asjad järgmiseks päevaks kotti saaks. Iroonilisel kombel saavadki need asjad tehtud. Ma ei peagi tänitama-vinguma – ja 100x päevas tähelepanu juhtima. Aga miks ma siis seda kõike ikkagi teen? Elan oma vaba aega vähemaks.

Eile oli juhus, kus sain just lapsed vaikseks ja voodi. Tegin tee ja pugesin shokolaadiga voodisse, et hakata lugeda raamatut, mida ma pole juba ee… koolialgusest lugeda saanud. Aga see raamat jäi mul lugemata, sest meenus, et lastel pole tänaseks puhtaid sokke, …seega ma läksin hoopis sokkide jahile ja hammaste kriginal veeresin ma vannituppa neid pesema. Aga seal tuli mul mõttevälgatus, milline peaks välja nägema mu ees raamatus S tähega algav lugu…Näiteks midagi säärast “Sinine sokk Sulev sulistas Silja sinakasrohelise salliga soojas saunas. Jah, igas asjas ja olukorras on lihtsalt midagi head, see tuleb lihtsalt üles leida 🙂

Eile kirjutas mulle Rajaleidja konsultant ja uuris, kuidas lastel läinud on ja kuidas on uues koolis nende esitatud juhiseid paremaks õppetegevuseks rakendatud. Jah, hakkasin tagasisidet koostama ja sain aru, et see Rajaleidja tegevus on väga hea toetus, kui lapsevanemal ja lapsel on viitsimist see ette võtta ja poole peal käega ei lööda. Aga seal saab tihti selgeks ka see, et kuigi lapsel võivad olla õpiraskused, siis ei ole see tingitud sellest et laps on loll, lohakas ja ei viitsi nalja paärast õppida, vaid…et õppimist takistavad tegurid, mida oleks pidanud ammu märkama.Aga pahatihti on parem ju see, et uputame lapse stuudiumi märkuste alla ja ärme tee midagi. Võtame omaks suhtumise et lapsevanem on loll ja häbematu ja muudkui käib koolis midagi nõudmas.

Ausalt, ma rõõmustasin eile veelkord, et uskumatu küll, oleks võinud sellest mugavustsoonist ammu välja ronida, oleks vedanud lapsi kaugemale kooli küll aga säilitanud lastele nende ja endi eneseväärikuse. Aga õppetunnina on hea teadvustada KUHU kooli ma oma lapsi enam põhikooli astmesse ei saada.

Uues koolis pole ühtegi sellist probleemi nagu eelmistel õppeaastatel. Jah, nagu öeldud eelmise õppeaasta lõpetasid lapsed kiitusega. Sel aastal on ka päris head hinded. Ja lapsed palju rahulikumad ka, sest meie eesmärk kooliga on sama – turvaliselt tagada õpikeskkond ja haridus. Ainult rõõm.

Vaba reede ja hommikupoolik, seda ma tõesti mõtlesin….pugesin diivanile kood teetassi, shokolaadi ja arvutiga, et kirja panna üks postitus. Aga olles lõpetanud eelmise lõigu, helistati mulle lasteaiast – tulge oma lastele järgi, neil on peas täid.

Olgu peale. Suvel oli see täide teema, popp teema, meil õnnestus neid mitte saada aga tundub, et kui on kõigil olnud, siis ei pääse ka meie pikajuukselised ja said paar päeva tagasi täistabamuse. Samas näpuga ju näidata ei saa, kellega koos mängisid, sest ise pole kellegi teise peas sobramas käinud. Võtan rahulikult ja närvi ei lähe. Apteegis shampooni värk olemas, kuid võtan ette vanakooli tõrje – kuum saun ja äädikalahus peas. Ja terve kodu puhastusmaraton. Aga hetkel ma siis lõpetan ära oma jahtunud tee ja lasin piigad kööki möllama – teised hakkasid lasteaias tegema puuviljasalatit – ei saa siis oma piigat ju tegemisrõõmust ilma jätta. Pisike põnn, puges aga kaissu ja uinus üsna kiirelt. Seega oli isegi hea, et selline asi juhtus ja sellise teistmoodi päeva jälle endale saime.

Seega ei ole praegu ka raamatulugemist. Vaid on tegus lastega päev, et õhtul tähistada issi sünnipäeva ja teha täitõrjet vanakooli moodi ja olla hästi kaua üleval ja vaadata tähistaevast.

Ahjaa, me perelemmik ford leidis omale uue kodu ja hoolsa peremehe, kes oma uuel sõbral niisama seisma ei lase jääda. See on hea.

Kõik on hästi. Päike kah paistab 😀

Autor

Kirjuta kommentaar