TĂ€napĂ€eval suhtlevad paljud inimesed nĂ€iliselt teistega, kuid tegelikult mĂ”tlevad hoopis oma mĂ”tteid vĂ”i jĂ€lgivad pingsalt nutitelefoni, mistĂ”ttu heast kuulamisoskusest vĂ”iks palju abi olla. 🙂Kuulmine ja kuulamine on kaks erinevat asja.

Kui palju me tegelikult ĂŒldse kuulame ja pĂ€riselt teisest inimesest aru saame? Kui tihti me pealtnĂ€ha suhtleme inimesega, kuid samas me tegelikult mĂ”tleme oma mĂ”tteid? NĂ€iteks, kui keegi kirjeldab oma kogemust mĂ”nest kohast vĂ”i puhkusereisist kaugel maal, kus ta hiljuti viibis, ning kui me oleme ka ise sealsamas kĂ€inud, siis me automaatselt hakkame lĂ€bi elama oma kogemusi seoses selle kohaga. Meie enda mĂ€lestus sellest kohast hakkab mĂ”tetes elama ja meile tundub, et me teame juba seda kohta. Nii juhtubki, et me enam ei kuula teise inimese lugu, vaid elame lĂ€bi uuesti hoopis oma enda loo seoses selle kohaga. 👀💛

Sageli tekib meil ka peas omaenda hĂŒpotees, et mis seal vĂ”is juhtuda vĂ”i on meil jutustaja kohta vĂ€ljakujunenud eelarvamus, et kuidas ta vĂ”is mingis olukorras kĂ€ituda. Ja kuulates me hakkame justkui kontrollima seda omaenda hĂŒpoteesi. 🙄💚Kuulemegi valikuliselt neid asju, mis kinnitavad meie enda hĂŒpoteesi. Seega tegelikult me ei olegi nii avatud kuulama teise reaalset kogemust, mis just temal juhtus. Mis olid tegelikult teise inimese tunded, mĂ”tted ja lĂ€bielamised, kui ta on oma loo rÀÀkimise lĂ”petanud – kas me ikka oskame sellele alati adekvaatselt vastata?

MĂ”nikord see muidugi ei olegi nii oluline, ongi hea, kui elatakse samal ajal lĂ€bi nii enda kogemused kui ka kuulatakse teist inimest – niinimetatud small-talki puhul ilmselt ka aktsepteeritav. 👀

Kuid me kipume seda tegema ka olukorras, kus oleks vaja kuulamisele reaalselt keskenduda – kui teisel inimesel on pĂ€riselt mure vĂ”i kui kĂ”neldakse ÀÀrmiselt olulistest asjadest. Eriti teravalt vĂ€ljendub selline valikuline kuulamine nĂ€iteks konflikti olukorras 👀🙄– tĂ”lgendame kuuldut nii nagu meile hetkel sobib, mitte ei pĂŒĂŒa mĂ”ista, mida teine inimene tegelikult meile öelda tahab vĂ”i kuidas olukorda nĂ€eb.

MĂ”nikord teame juba ilma kuulamata seda, mida teine justkui meile selgitada pĂŒĂŒab. Aga kas teame? 👀🙄💛Tekib kĂŒsimus, kelle lugu on olulisem, kui see, kes pĂŒĂŒab midagi rÀÀkida, ei saagi oma lugu Ă€ra rÀÀkida, kuna talle pidevalt vahele segatakse nii-öelda oma kogemuse vĂ”i meenutusega. Oskus pĂ€riselt kuulata ja teada saada, mida teine inimene meile öelda tahab on pĂ€ris keeruline oskus, kuid on harjutamisega ja treenimisega vĂ”imalik siiski omandada.

On loomulik, et meil jooksevad peas kuulamise ajal omad mĂ”tted ja me vĂ”rdleme kogemusi, kuid siin tekibki kĂŒsimus kohalolust – kui palju me oleme hetkes «siin ja praegu» ja kui palju oleme kinni oma mĂ€lestustes, kogemustes vĂ”i ka tulevikuplaanides? 👀🙃

Tegelikult taandubki kĂ”ik sellele, kus on kuulamise ajal minu enda tĂ€helepanu. Kas see on minu enda mĂ”tetel 👀vĂ”i on see konkreetselt jutustataval lool? Lihtne nipp on enda jaoks sĂ”nastada eesmĂ€rk kuulajana. Kas ma tahan lihtsalt Ă€ra kuulata, kas ma tahan aidata vĂ”i aru saada? Teinekord ei olegi ju vaja, et kohe keegi aitama hakkaks, vaid inimene vĂ”ib soovida lihtsalt oma lugu vĂ”i muret jagada. Me kipume aga kohe lahendusi pakkuma, mis polegi teinekord ehk vajalik vĂ”i soovitud.😎

Samuti tasub enda jaoks ĂŒle kontrollida, kas ma olen jutust Ă”igesti aru saanud. Seda ei pea tegema kliĆĄeeks saanud kĂŒsimustega: «Kas ma sain Sinust Ă”igesti aru, et» ja nii edasi, vaid vĂ”ib lihtsalt proovida loo mĂ”te oma sĂ”nadega ĂŒmber jutustada vĂ”i kokku vĂ”tta see, kuidas sa kuulajana sellest aru said. 💛👀See vĂ”ib tunduda alguses hĂ€sti kunstlik, kuid sellised kokkuvĂ”tete ĂŒmbersĂ”nastamised muutuvad ĂŒsna ruttu loogiliseks ja keelepĂ€raseks.

Tegelikult juba teeme seda ĂŒsna loomulikult kahel juhul – suheldes lastega ning suheldes inimestega, kellel on erinevad emakeeled. Lastel on piiratud sĂ”navara! ja tihtipeale tuleb ĂŒle kontrollida, kas lapsest on Ă”igesti aru saadud. 👀💛Lapselt kuuldud mĂ”te sĂ”nastatakse ĂŒmber, mille siis laps kas kinnitab vĂ”i tĂ€psustab ĂŒle.

Samuti, kui me suhtleme inimesega, kellel on teine emakeel. Siis tuleb ju pidevalt kĂŒsida neidsamu peegeldavaid kĂŒsimusi, et saada kinnitust, et jah, me oleme rÀÀgitust Ă”igesti aru saanud ning me teeme seda ĂŒsna automaatselt. Ühe sĂ”na taga vĂ”ib olla ju vĂ€ga palju erinevaid tĂ€hendusruume! , mistĂ”ttu oleks seda nippi hea kasutada igapĂ€evaselt suheldes, mitte ainult vÔÔras keeles rÀÀkijate puhul.

TĂ€psustavad lisakĂŒsimused nĂ€itavad ka seda, et me oleme kohal. Multi-taskingut propageeriv ĂŒhiskond on rikkunud meie kuulamisoskust. Me ei ole alati sada protsenti kohal, kui me kuulates vahepeal vaatame oma nutiseadmest sĂ”numeid vĂ”i muud sÀÀrast. See on nii tavaliseks ja aktsepteerituks muutunud, kuigi see tegelikult ei ole ju viisakas.

Oleme justkui korraga iga pool, aga pÀriselt kohal mitte kusagil.

MĂ”ned nipid paremaks  kuulamiseks:

LĂ”peta oma sisekĂ”ne.  Kuulamine pole lihtsalt vaikimine. Sa vĂ”id vaikida aga jĂ€tkata mĂ”ttes oma sisekĂ”net – mida Ă”htuks sĂŒĂŒa teha, mida keegi tuttav vĂ”i kolleeg mulle just hiljuti ĂŒtles, muretseda oma  suhte pĂ€rast vĂ”i arutleda selle ĂŒle mida muud ma vĂ”iksin praegu hoopis teha!  Seega viibi kohal – nii kehaliselt kui ka mentaalselt. Keskendu! 💚

Peegelda. Anna tagasisidet, et teise inimese mĂ”tted on sinuni jĂ”udnud. Seda saab teha nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. VĂ€ga sageli tekivad arusaamatused sellest, et me oleme teise inimese poolt öeldut valesti mĂ”istnud. Seda saab aktiivse kuulamisega vĂ€ltida.💛

KĂŒsi. Esita tĂ€psustavaid kĂŒsimusi, pĂ€ri, kas said Ă”igesti aru vĂ”i mida tĂ€psemalt teine ĂŒhe vĂ”i teise asja all mĂ”tleb. Nii saab minna veelgi sĂŒgavale ja tĂ”esti kuulata!💚

 Seega –  kuulamine on kunst, mille valdamine ja kasutamine avab meile palju vĂ”imalusi ning pakub ka rÔÔmu ja rahuldust.

 Kuulakem ĂŒksteist!

Kuulakem loodust, tÀrkavat kevadet.

Ärme norime nii palju riidu.💛💚

Autor

Kirjuta kommentaar