Kui õues sajab vihma, siis tuleb otsida tegevust ja ajaviidet. Nii lihtne on ju telekas nupust käima vajutada ja sinna end unustadagi. Või suure õe telefoniga kuskil nurgas mängida, muusikat kuulata või mänge alla tõmmata.  Olen koju varunud terve virna erinevaid joonistustarbeid: pliiatseid, vildikaid, värve, pabereid ja värviraamatuid – et iga laps leiaks omale meele ja käepärasema valiku. Kõige noorem plikatirts unustaski, end pliiatsitega joonistama. Kui ta oli veel pisi pisi ja lõuendina kippus ka tapeeti “kaunistama”, kutsusime teda meie pere Picassoks 😀  Vahepeal tegelesid nad õega ka kehamaalingutega – eriti ahastama panev oli see, kui nad veekindlate markeritega üksteist “tiigriteks” triibutasid 😀

Nüüd on nad juba suured ja pliiatsi kriipsud jõuavad ikka paberile, mitte….tapeedile, üksteisepeale või põrandale jne 😀

Need on siis ühe lasteraamatu illustratsioonid- joonistused. Mõnikord on tore, niisama kritseldada. Mõnikord on hea, neile ette lugeda ja siis koos arutleda, mis võiks pildil olla. Meie lemmik Picasso piigale meeldib põrandal, vaibal kõhuli peesitada, keelenurk suust väljas ja pliiats kibedalt jooni tõmbamas. Tema on meil piiga, kellele meeldib kaminatule valgel oma mõtteid koguda.

Koos perega, osalesime ka Vspa maskottlooma konkursil. Kahjuks, meie pilt võitjaks ei osutunud aga egas alati polegi tähtis võit, vaid osavõtt ja osalemisest saadav kogemus ja emotsioon.

 

Autor

Kirjuta kommentaar