Sa tunned seda oma varvastes juba varahommikul. Keegi on jĂ€tnud oma saapad esikuukse ette, nii et sa koperdad nende otsa. Keegi unustas tualetis vett tĂ”mmata. Sa nĂ€ed lapse koduste tööde vihikut lauanurgal, aga laps on ise juba uksest vĂ€lja lennanud ja sĂ”idab bussiga kooli poole. Tunned, kuidas viha sinus tĂ”useb đŸ˜€, pigistad hambad kokku ja kordad endale: hinga! JÀÀ rahulikuks. Hinga.

Loed stuudiumist, koolitundide kohta. MĂ€rkust, nĂ€ed kehva hinnet vĂ”i tegemata koolitööd, mida eile veel ĂŒles polnud antud. Õhtusööki valmistades oled sa jĂ€tkuvalt kuri, sest hommikused asjad ajavad sind ikka veel nĂ€rvi ja lisaks tead sa juba ette, et pere hakkab pea igal juhul vinguma su tervisliku toidu peale. Ja siis lennutab keegi sulle paberlennuki vastu kukalt.đŸ˜¶đŸ€Ź
Sa plahvatad! Kulp lendab kraanikaussi, sa rebid lennuki viskaja kĂ€est kĂ€est ja silmist lööb vĂ€lku! Sa karjud kĂ”igi peale ja elad end vĂ€lja. đŸ˜€đŸ˜Ą
MĂ€letan, kuidas mu tĂ€di, kellel 4 last, mu lemmik tĂ€dipoja ja tĂŒtre seltsis, mitu nĂ€dalavahetust veetsin, samamoodi plahvatas, kui ta oli pĂ€ev otsa vaikselt vihast podisenud. Kui söök oli söömata vĂ”i pesu pesemata. Me ei saanud kunagi aru, milles asi on. Mis vahet sel on, kas köök on puhas vĂ”i voodi tehtud, kui me hommikul kooli lĂ€hme?! NĂŒĂŒd me saame muidugi aru kĂŒll
🙄😂
Oled sa kunagi mĂ”elnud, miks nii paljud emad nii pahased on? Miks isa tuleb töölt heas tujus, tahab lastega mĂŒrada ja sina emana lĂ€hed nĂ€rvi, sest ta Ă€rgitab pere enne uneaega liiga ĂŒles? Miks neid emasid, keset mĂ€nguhoogu tabab Ă”ud, paanika ja viha, sest kingad ei ole kingariiulil ja jakk ei ripu nagis?đŸ€”

Kas teadsid, et viha on tegelikult mingi teise emotsiooni jĂ€tk? Psychology Today jĂ€rgi ei ole viha kunagi peamine emotsioon, vaid vĂ€ljendab mingit muud tunnet, mis on meie sees peidus ja mida me ei oska sĂ”nadesse panna, nĂ€iteks tunne, et meist ei hoolita, abitus, vÀÀrtusetus ja vĂ”imetus. Loogiline, eks? Me tunneme, et meie pere ei hinda ega vÀÀrtusta meid, me oleme nende jaoks justkui nĂ€htamatud ja seetĂ”ttu sĂŒlgame nende poole tĂ€iesti suvaliste asjade pĂ€rast tuld.đŸ€šđŸ™„ Lisaks pĂ€evatööle nĂ€en iga pĂ€ev vaeva selleks, et me maja oleks korras, teeme perele tervislikku toitu, peseme ja kuivatame pesu, kĂŒĂŒrime peldikut, voldime voodilinu, peseme lapsi, aitame neil kodutöid teha ja omavahel mĂ€nguasju jagada. Ja kui need inimesed, kelle heaks ma seda kĂ”ike teen, astuvad uksest sisse ja loobivad oma asjad mööda maja laiali, jĂ€tavad kööki kuhja pesemata nĂ”usid ja saiapuru, katavad elutoa laua ĆĄokolaadipaberitega ja kakajunnid peldikupotti, saame me tĂ”esti vĂ€ga vihaseks.😟
Me ei taha nende peale karjuda ja nemad ei taha, et me ende peale karjuks. Mu ĂŒlesanne emana on neile selgeks teha, millised minu enda vajadused on, et ma ei tunneks end omaenda kodus vÀÀrtusetu ja tĂ€htsusetuna. Ma ei pea kasutama passiiv-agressiivset suhtlusviisi ja eeldama, et nad mu mĂ”tteid loeks.😀
Kui tunnen, et Ă€rritus hakkab mööda mu varbaid ĂŒlespoole ronima, tuleb mul iseendaga tĂ”sine vestlus maha pidada. Milline mu vajadus on rahuldamata? Kas keegi teine peaks selle probleemi lahendama vĂ”i on see ainult minu enda teha? Tihemini on see ikka minu enda asi. Ma saan ise oma Ă€rritusest jagu. LĂ€hen jalutama, teise tuppa, hingan sĂŒgavalt ja mĂ”tlen vĂ€lja, mis tegelikult toimub. Kas ma olen vĂ€sinud? Kas mul on lihtsalt liiga palju teha? Kas lapsed jĂ€tavad oma asjad tegemata ja mina teen need nende eest Ă€ra? Ma pean vĂ€lja mĂ”tlema, mis mind nĂ€rvi ajab ja kuidas sellest jagu saada.

Muidugi ei ole see mingi lollikindel meetod. Meil kĂ”igil on hĂ€id ja halbu pĂ€evi ja see on tĂ€iesti andestatav. Aga kui mĂ€rkad, et lĂ€hed nĂ€rvi iga pĂ”randal vedeleva soki peale ja tahaks kellegi pead otsast hammustada, sest lapsed ei pannud nĂ”usid kappi just tĂ€pselt nii nagu sa palusid, on kĂŒll aeg samm tagasi astuda ja mĂ”elda, mis tegelikult toimub.đŸ€Ș

MĂ”ni mees ilmselt kommenteeriks, et „ vajadused rahuldamata.“

Just, aga ilmselt, ei teadvusta ĂŒkski mees reaalselt, et ka kodusel kaasal on vajadused.

NĂ€iteks omavahel rÀÀkimine. Te ei rÀÀgi omavahel pĂ€ris asjadest. Muidugi vahetate igapĂ€evast hĂ€davajalikku infot selle kohta, kes poodi peab minema vĂ”i lapsed lasteaiast Ă€ra tooma, kuid millal te viimati omavahel tĂ”siselt ja tĂ€iskasvanute kombel pĂ€ris olulistest asjadest rÀÀkisite? Nagu tulevik, plaanid, unistused, lootused
 Ainult sellised vestlused hoiavad suhet ĂŒleval, mitte vĂ”istluslik halin sellest, kummal oli tööl kehvem pĂ€ev vĂ”i kui palju tööd jĂ€i tegemata.

VĂ€rskelt armununa ongi elu kogu aeg pĂ”nev ja selleks, et liblikad kĂ”hus möllaks, pole eriti pingutada vaja. MĂ”ni aasta hiljem on olukord hoopis teistsugune. Selleks, et midagi toimuks, peab pingutama ja vaeva nĂ€gema, vastasel juhul elategi Ă”nnetult Ă”e-venna elu ja olete mĂ”lemad ÀÀrmiselt rahulolematud. Ta ootab sinult esimest sammu! Üks vĂ€ike lillekimp, kinoĂ”htu vĂ”i romantikapakett on just see, mida ta vajab, et sĂ€ra silmadesse tagasi tuleks!

Millal sa viimati kĂŒsisid oma kaasalt, mis filmi ta tahaks vaadata vĂ”i millisesse restorani Ă”htusöögile minna? TĂ”enĂ€oliselt ei ole ta saanud rahulikult ja segamatult mitu aastat peadki pesta ega tuletis kĂ€ia, telekast nĂ€eb ta ainult multikaid ja toiduks on ainult see, mida lapsed ja sina soovite. Ta unistab heast filmist, tĂ€iskasvanutele mĂ”eldud Ă”htusöögist ja segamatust vestlusest meeldivas seltskonnas, kuid pereelu kĂ”rvalt on need kĂ”ik unarusse jÀÀnud. Ta ohverdab ennast sinu ja laste heaks ja tegelikult on ta aeg ajalt sellest tĂŒdinud.

Tead seda tunnet, mis sind valdab, kui oled just töölt koju jĂ”udnud? Tahaks visata jalad seinale ja lihtsalt niisama olla? Tea, et su kodune kaasa tahab sedasama. Ja arvatavasti annab ta sulle vĂ”imaluse pĂ€rast tööd end vĂ€lja puhata ja rahulikult olla, kui ta ise lastega rÀÀgib ja sĂŒĂŒa teeb. Ka kodune ema tĂŒdineb aeg ajalt pidevast kisast ja laste lalinast ning vajab kuuma vanni ja kruusitĂ€it jahtumata kohvi, et end jĂ€lle normaalse inimesena tunda. NĂ€hes, et kaasal hakkab juhe kokku jooksma, vĂ”ta oma pesamunad ja mine nendega Ă”ue vĂ”i paku vĂ€lja, et oled ise lapsehoidja ja saada naine juuksurisse, massaaĆŸi vĂ”i sĂ”brannadega kohvikusse.

Aga
 selle asemel on ju hea, hoopis viriseda, et kodune kaasa tööl ei kĂ€i aga muudkui aga nÀÀgutab pĂ€evad lĂ€bi. Ei tea, mis tal kĂŒll viga on? No ei tea, miks ja mis kĂŒll. 😉😊

Mul on telefonis sammulugeja. Niisama olen mÀÀranud pĂ€evaseks minimaalseks sammu mÀÀraks 6000 sammu. Vahel tuleb tĂ€is, enamasti mitte. Üleeile lisas mind suvaline kaaskasutaja sĂ”braks ja pakkus vĂ€lja 30 000 sammu challengi. Huvi pĂ€rast, vĂ”tsin ma selle vastu. Aega oli 7 pĂ€eva, et see sammude kogus Ă€ra marssida. Ja mis oli tulemus. VĂ€ljakutse vĂ”itsin mina. Ja pĂ€evasammu rekord sĂŒndis ka eile.

Nii, et vĂ”istlusmoment tuleb igati kasuks. TĂ€na aga on luud, kondid valusad ja rohkem kui 5000 sammu astuda ei jĂ”udnud, sest beebipĂ”nn keeldus tĂ€na vankris magamast. Aga vĂ€ga mĂ”nus, vankerdame ilusate ilmade korral Ă”ues, ja saavad ka sammud kenasti loetud. Ja kui on tusatuju, siis lahtub ka too, kiirelt. 3in1 combo. đŸ€Ș😇

Sammude saavutus
VĂ€ljakutse nr 1

Autor

Kirjuta kommentaar