Kõige parem jõulumuinasjutt

Kõige parem jõulumuinasjutt koos perekonna või vanavanematega on traditsiooniline ja alles eesseisev…kuid täna, tahaksin välja eraldi tuua, sellise paiga, nagu on seda Jaago käsitöö talu jõulukohvik, ja muud lisad.

Jaago talu, jäi silma juba suvel, kui oli soov minna avatud talude päevadele, paraku tol hetkel, me jäime hiljaks, ja jõudsime väratisse, napilt enne sulgemist. Seda enam, jäin jälgima talu lehte, toimuvaid üritusi ja tundus loomulik asjade käik, et kui ilmus selline, kõnetav postitus,https://jaagotalu.blogspot.com/2019/11/jaago-joulukohvik-14-detsembril.html?m=1 siis ma mõtlesin, et kas tõesti, suudab üks talupidamine sellist maagiat teha.

Aga, kohale jõudsime, me natuke enne 12.00, gps, juhatab ilusti ukse ette. Teed on hoitud, puhtad ja korraks nägime, isegi valget lund😉 Parkimisruumi, sel hetkel oli, kuid lahkudes, tundus, et rohkem seltskonda, kui puid metsas.

Ruumi oli palju, Jaago käsitöö ja jõulune kohvik, ausalt ebamaine jõuluime. Ahjaa, enne sooja kohvikusse astumist, käisime Jänkupesas koos jänkudega Tripsu, Trapsu ja Trull-poisile paisid tegemas, õunaviile jagamas ja pilti tegemas ning mõnusal pehmel õuepingil jäime vaatlema, mida jänkud teevad, kui keegi neilt pai tegemist ei nuru 😉

Siis, me käisime ja kõõlusime põllu veerel, kus kaks hobust, meid nii armsalt silmanurgast piilusid ja oma hobuse asju, meist välja tegemata, jätkasid.

Sees, multifilmitoas sai esmalt suurel ekraanil vaadata jõulukino

ja õues oli võimalik kell 13.00-15.00 Eha talu hobuseid patsutada ja ratsutada.

Avatud oli  Jaago jõulupood roosa ja romantilise keraamika, kaisukate ja muu imelise argipäeva tavaariga.

Samal ajal toimusid meisterdamise õpitoad, millest me osa ei võtnud, sest väänikutel on püsivusega, pisut….😀 harjutamist vaja, et tunnijagu vaikselt millegi kallal nokitseda. Kuigi Merlette Merle trühvlivalmistamise õpitoas oleks tahtnud kuulda  šokolaadi magusat lugu ning veeretada valmistehtud hõrgutavatest šokolaadisegudest ja imelisest ilukraamist just enda keelt ja meelt inspireerivad šokolaadikommid küll. Oeh 😊 põnev.

Nii ja siis kohviku osa….ohjaa… tõepoolest….väga vahva perenaine, peremees ja kõik teised tegijad ka 😊 kõik külalised olid oodatud, justnagu ammused tuttavad. Ja meeldiv, väga meeldiv emotsioon absoluutselt kõigest. Mekkisime tummist läätsesuppi, algselt võtsime ühe kausitäie, aga kaks väänikut nuiasid, ikka omale eraldi portsjoni. Uskumatu, minu lapsed, kes tavaliselt ei söö nö tundmatute nimedega, roogi, siis tilgatumaks söödi need kausikesed küll. Lisandiks kodune leib ja hapukoor.

Desserdiga oli nii, et proovisime Tiramisu apelsini ja mustsõstardega. Olin kõhkleval seisukohal, sest me väänikud ei armasta Tiramisu AGA see oli lapsesõbralik, sisaldades mitte alkoholi ja.. oh wau😀 kas me piirdusime ühega? No ei. 😀

Piiga, kes jäi endale truuks, soovis hoopis väikseid vahukommi tupsusid, ja teine piiga tundis huvi hoopis suve vastu, mis Jaago talu poolt pudelisse pandud.

Ja tõepoolest, aeg jäi seisma. Tundus, et teisele korrusele inimesed läksid, alla tuli neid aga vähem. Kohvikus olid lastega pered, mõnus, vaikne sumin, jõululaulud.

Kohvikust välja astudes, oleks tahtnud teisipidi tagasi astuda 😉

Super kogemus ja soovitame teistele ka, külastada kaubanduskeskuste ja tuupi täis parklate asemel hoopis erinevaid talusid, kogedes ise sellist emotsiooni, jõulurahu ja lastele näidates, et jõulukuud saab tähistada ka muud viisi, kui mingi mõtetu asja pärast kuskil poesabas oma aega raisata. Elamus ja mõte loeb.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga