Eile oli halloween, ameerikalik püha, mis jõudnud lõpuks Eestisse ja kodukanti. Mulle halloween ei tekita emotsiooni, tähtsam hingedepäev, kadri ja mardisant. Samas, kui lastel huvi ja tahe koos teistega joosta, siis miks mitte. Aga eelneva korraliku ettevalmistuse ja kostüümidega. Paraku, aga kaks tegelast, tegid pahanduse ja läksid siiski jooksma.

Teistega kodus, uuristasime kõrvotsalaterna, tegime kõrvitsa püreesuppi ja mängisime mänge. Meisterdasime kilekottidest ämblikevõrke ja vaatasime Harry Potterit.

Öeldakse, et kes minevikku ei mäleta, blaa blaa. Tegelikult, tahtsin rääkida ühest ammusest seigast, kus olin noor ja rumal, ja arvasin, et kui oled kellegi juurde aja kinni pannud, siis mitte jõudmisel, sinust mitte olenevatel põhjustel tuleb kenasti KOHE neist põhjustest kuuldes, kui takistavatest asjaoludest teada anda.

Tegelikult, ma saan aru, nii teenusepakkujast, et kui klient kohale ei tule, jääb talle nö auk, mida uue kliendiga kohe täita, ei saagi. Aga kui sel kliendil on päris põhjus, millest ta tõesti, ise mõni hetk tagasi teada sai, miks ta peab kokkulepitu aja tühistama, siis mitte kedagi õigustamata, tundub et on julm, saata kliendile sõnum, et nüüd peab ta kogu arve 100% ulatuses tasuma, et teenusepakkuja tuli ekstra tema pärast linna 85 km kauguselt ja et klient oleks varem, pidanud oma mitte tulekust teavitama.

Põhjuseks oli siis see, et ootamatult teatati lapsevanemale, et laps on kogu klassiga määratud koolis ületunde tegema. Teenusepakkuja arvas, et klient oleks pidanud minema kooli, jalgu trampima ja teatama, et neil olid teised plaanid ja nui neljaks kohale minema.

Pärast muidugi selgus, et teenusepakkujal oli ka teine klient ajast loobunud, ja see teine oli see, kes kogu nördimuse oma kraesse sai. Loomulikult sellise sõimlemise peale, ei maksnud ta ka seda arvet. Sest neil oli põhjus, andis teada sellest ja sai sõimata. Pärast selgus, et tal sel päeval oli ikka teisi kliente ka.

Klient siis hoolimata tekkinud probleemist, soovitas seda teenusepakkujat, oma tuttavatele. Jagas ja osales kiitvate ja soovituslike sõnadega loosideski. Nüüd hiljuti otsis see teenusepakkuja oma pinnale kaasrentniku ja üürilist. Seesama klient, otsis aga täpselt sellist hubast ja avarat pinda, ja kirjutas sellele teenusepakkujale. Vastuseks sai ta kenasti, et ta ei soovi kedagi juurde. Millele lisandus hetk hiljem lause, et profiilile vaadates, ei ole ta unustanud, et klient ta üle on korra juba lasknud. 😃

Hmm. 😀 okei, mõtles klient ja ei vastanud midagi, sest kartis taas sõnasõda puhkevat ja tundus loogiline, edasine eneseõigustamine ära jätta, sest ei mäletanud täpselt, milles see ülelaskmine seisnes. Nüüd muidugi, tekkisid küll mõtted, et kas teenusepakkuja on kõigi ” ülelasknud” klientidega sellise suhtumisega? Või on nüüd see üks vaid see “halb”, kellele tuleb seda võimalusel nina alla hõõruda? Mida teha nüüd oma soovitustega, mida sõpradele ja tuttavatele jagatud? Laskuda sama madalale ja öelda, et see teenusepakkuja on nõme?

Küll on hea, et meil on koht, kuhu oma tunded ja mõtted kirjutada. Küll on hea, et meil on sõpru, kellega rääkida, arutada ja näha asju ka teiste inimeste mätastelt. Küll on hea olla endas kindel, et leida endas see inimlikkus, et olla aus, teenusepakkuja pildid on tegelikkuses väga kenad, ilusad ja fotojäädvustused on armsad. Kuid, seda teenust pakuvad Tartus, paljud samas valdkonnas, odavamalt- kallimalt, ja rohkem lihtsalt oma sõpradel tema juurde minna ei soovita, sest… teistelgi ootamatusi ikka juhtub. Ja sa ei tea, ette et vaat sel kellaajal, TÄPSELT enne sinna minekut, selgub, et auto ei lähe käima, laps jäi peale tunde, murrad jala, jne. Sa ei saa, seda ju 24 h ette teada.

Aga reaalselt saan aru mõlemast poolest. Selle olukorra oleks saanud lahendada teisiti, arvestades mõlemaid osapooli. Aga kaks kõva kivi ja ühepoolne agressiivne suhtlusviis, viivad sinnamaani, enamasti, et minnakse riidu, kohas, kus oleks võinud ka kompromissile ilusti jõuda. Viimane tagasiside, näitab aga, et sellised teenusepakkujad väärtustavad oma aega kõrgelt, vähendades ajalise väärtuse tähtsust, neil, kes toovad põhimõtteliselt neile töö ja leiva lauale.

Kahju, mulle igatahes selle tööd meeldisid, võime “lugusid” pildile püüda. Aga tõepoolest, kes minevikku meelde tuletab, või oma rolli viltu kiskunud lahenduses nägemata jätab, sel rohkem soovitajaid pole.

Meil on siin üks kohalik härra. Oma suhtumise poolest, keegi teda väga ei salli. Kuid, kui ta oma suhtumist muudaks, võiks ta täitsa vahva vana olla. Aga ta ise ütleb, et milleks ta peaks pingutama, või miks ta peaks seda tahtma. Et temal pole seda vaja.

Miks peaks talle korda minema, mida keegi temast arvab, mida teeb?

Sellele vanale, võiks kah tänulik olla…kui keegi nõmetseb, õelutseb, minevikku, meelde tuletab, millest õppida….siis ma mõtlen, et milleks see kõik. Mõtlen ja tahaks öelda, et “Arene. Ja vaata passi (vanust)”.

Aga ei ütle, sest olen vaadanud oma passi (vanust) ja olen arenenud.

😉