Eelmisel õhtul sai kokku lepitud, et start tagasi Eestisse saab avapaugu 10.30. Äratust me ei pannud, sest eelnevad hommikud olid näidanud, et ärkamine aina varasemaks oli muutumas. Sel hommikul avasin ma silmad ja jäin tükiks ajaks segaduses õue vaatama. Suur sinine pilvitu taevas ja päikeselõõsas kümblevad lilled rõdul, tõid pähe mõtted, et oi me magasime sisse. Tegelikult, ei 😀 Kell oli natuke rohkem, kui eile samal ajal, kuid siiski piisavalt vähe, mis jättis piisavalt aega asjade kokku pakkimiseks, ja kuuma vee all ligunemiseks.

Koristada oli lihtne, sest eelmisel päeval olime riided juba kokku pakkinud ja vajaminevad nagisse riputanud. Ka hoolsad päkapikud olid nõud kenasti ära kraaminud ja kellegi hoolsad käed need pesnud ja kappi paigutanud. Elutoa katuseaknast paistis imeline selge vaade, mind juba esimesest päevast lummanud kirikutornidele.

Kerge hommikusöök kõigile voodisse ja lillelõhn hommikukohvi kõrvale, tekitasid kahetsuse tunde, et juba puhkus läbi.

Sõitma hakkasime plaanide kohaselt ja sedakorda pidime tagasi naasma teed pidi, mis pidi olema lühema ( ja vältima siis kiirtee otsingut, mis eelmisel korral me reisi kestvuse tunni võrra pikemaks viis) ja nii oligi põnevam, sest nägime külakesi, sildu ja muud huvitavat, mida pildile jäädvustada või meelde jätta.

Seekord me pissipoti kallamise trennikordi ei teinud, poiss pidas terve sõidu ilusti vastu ja tegi oma hädad siis, kui ülejäänud reisiseltskond selleks vastavad peatused tegi.

Üks tähelepanuvääriv seik juhtus ka – nimelt Valkas, oli meil pissipeatus, kus autost väljudes, panin pisipõnni mänguauto auto katusele. Autosse istudes ja sõitma asudes enne ei tulnud see meeldegi, kui alles siis, kui miski kõrinal üle katuse veeres. Mõtlesime kerge kurvastusega, et niipaljukest meil lapsel siis seda autot oligi. Aga Valgas, mitukümmend kilomeetrit eemal, mitmeid käänakuid, kiirendusi ja pidurdamisi, avastasime truu seltsilise siiski katuselt oma nelja rehviga ( ala kahekümne küünega justkui) truult kinni hoidmas. Üks igavesti seikluslik tegelane, see Pepcost ostetud mänguauto.

Palangas oli hommikul 19 kraadi sooja, teekonnal see muutus järjest madalamaks. Kui Eestisse jõudsime oli see langenud juba 16 kraadi peale ja mida kodule lähemale jõudsime, seda vihmasemaks see kõik muutus. Autosõit kestis ise pea kella 17.00 ni, kuid koju jõudes haihtusid kõik hoovi peale sõpradega muljeid jagama ja ringi jooksma. Ainult, me suured olime pisut ” pilk seisab” seisundis.

Aga täiega lahe puhkus oli. Oh….

Autor

Kirjuta kommentaar