Meil on kohe hetkel nii, et väike põngerjas on alati kaasas. Ka siis, kui ma kuhugi lähen. Täna juhtus siis nii, et suur poiss kutsuti oma endise klassikaaslase ja ( praeguse sõbra) sünnipäevale. Pidin viima lõunaks Tiigi 78 asuvasse põgenemistuppa, kus hiljem sai ta koos sünnipäevalapsega tagasi tema koju, kus siis terve päev mängida ja aega veeta said.

Kuid sel ajal, kui tema sünnipäeval lõbutses, võtsin mina piigadest noorima kaasa ja pisikese põnni ja sõitsime hoopis avatud taludesse uudistama. Mulle meeldib, kui ma tean, kus on hea ja niisama ehku peale lastega minna ma ei taha, sest sõita kuhugi, mille tulemus on pettumist valmistav, on siiralt nõme. Seega, me läksime Jaago Käsitöötallu. Sest kui eelmisel päeval olin tutvunud vaid fb lehel reklaamiga, siis täna hommikul sattusin ma hoopis talu blogisse https://jaagotalu.blogspot.com/?fbclid=IwAR02iH-vsUJoZu1za6F7iUl48zX3lNMKEm3c6tQo4r0SkfV_1rd5EOj7PXc

 “Kus tundus põnev näha ja osaleda, kui Jaago talu muutub kogu päevaks maakodu stiilis fotostuudioks, kus asjatundlik fotograaf Eelika Sinu ja Su pere soovi korral mõnusal pisikesel vabaõhu-fotosessioonil pildile püüab. Aksessuaarideks lubame jänkusid, kitsi, hobuseid ja muidugimõista hulganisti ehedat maaelu. Kvaliteetsed pildifailid saad enda käsutusse digikujul- soovi korral prindi oma mõnus päev kasvõi tapeedile!” Tundus hea mõte, et püüda me pisemad pildile, koos eheda maaeluga.

Igatahes, kui me kohale jõudsime, siis kohe väravas olid naabertalu hobune, kes krõmpsutas heina ja vehkis sabaga kärbseid eemale. Lubas ninale pai teha ja ennast imetleda. Seljas sõita saamiseks pidi kohvikus olema “porganipanuse kassa”

Siis me piiga leidis kiigu. Teate sellise romantilise puu otsas kettidega rippuva kiigu, mis ilmselgelt oma lapsepõlvest mälupilte toob. Ka ronimisseina katsetasime järgi.

Kohtasime meie oma kandi kohalikke ja oma lapsepõlvekodukandi kohalikke. Mõned sõnad juttu tundusid me väänikutele igavad, nii nad leidsidki tegevust kitse,-jänese ja kanaaedikust. Seekord pakkus taluperenaine “kitsedega sõbrunemise eesmärgil” hoopis kapsalehti huvilistele. Pildistamisega oli selline naljakas lugu, et 10 eurot (sularahas) fotosessioon ja sisaldas see siis pildistamist jänese aedikus ( koos silitamise ja paitamisega, ja võimalust hoida jänest süles).

Me tuttavad lahkusid pettunult, sest eelnevas reklaamis ei olenud seda mainitud ja nad polnud arvestanud piisava sularahaga. Samuti oli väga keeruline selgitada oma pisematele, miks üks laps saab aedikus jänest paitada, ja miks teised ei saa. Teistel oli jälle küsimus, et kuskil polnud kirjas, et mida see 10 eurot täpselt sisaldas, mitu pilti, kuidas kätte saab ja mitu minutit see sessioon siis kestab. Ühesõnaga liiga vähe informatsiooni. Aga fotograaf ise oli sõbralik, ja juhendas lapsi rahulikult. Ilmselt, kui tema käest oleks oma küsimusi küsitud, oleks ka vastused neile saadud. Tuli toime vilkalt ringi lippava jänkuga, seega kogemust paistab omajagu olevat nii laste ja loomadega. https://www.facebook.com/eelika.liping

Ka seekord korraldasid perenaine ja perenainu talus jalutuskäigud aiamaale ja käsitööküünis. Sattusin kuulma, kuidas üks külastaja tundis peremehelt huvi, kuidas viimane on soojustanud kohvikuruume. Ja sai vastuseks vägagi läbimõeldud ja illustratiivse vastuse.

Samuti eile väga mekkinud särtsakas sidrunikook oli täna kohvikus olemas.

Lisaks koogile seekord ostsime siis kamba peale üllatusega muffinid ( särtsaka sidrunikreemi täidisega) ja kookose purgikoogi ning kaks jäätisekokteili

( üks õuna ja teine ploomimahlaga).

Vaieldamatu kiitus küpsetajale 😉

Ja tänaseks hitiks olid vaieldamatult kitsed, kohvik ja aiaäärne kiik.

Mis mulle endale väga muljet avaldas oli see, kuidas oli mõeldud ka kergem janukustutuse võimalus – maitsevesi, mida võimalik oli juua siis korduvkasutus plastiktopsidest, mis igakord kokku korjati ja kohvikus puhtaks pesti ja tagasi veeanuma juurde toodi.

Väga tore aeg veedetult kaksi ja kolmi 🙂

Hiljem, kui pimedas Juulale sõitsime, avastasime, et viljapõllul on kõrvad. Üks väike ja vaguralt ontlik loomale oli valvsalt ilmselt ööbimispaiga leidnud. kes valvsa ettevaatlikusega jälgis, mis meie teeme.

Aga me soovisime kõrvadele head und ja sõitsime koju.

Autor

Kirjuta kommentaar