Hea. Vaikus. Ja jõulune…kui mitte seda, siis lihtsalt mõnus, on toimetada, käia ja kaasa lüüa erinevatel lasteaia üritustel.

Täna oli siis mõnus jõulupudruhommik lasteaia rühmas. Mina ja Mia, ja põnn, viisime nõks hiljem, kõik kooli ja suundusime alles siis lasteaeda.

Mõned lapsed olid juba pudruga lõpetamas, ja said loa taga tuppa mängima minna. Meile serveeriti, meie lemmikputru, milleks siis riisihelbepuder. Mitmed vanemad, olid lauale kaasa toonud ka maitsvat moosi. Minu lemmik, oli ikka mustsõstramoos ja piiga jäi maasikamoosile truuks.

Õhtul, aga käisime põllumajandusmuuseumi jõulumaal. Elamuskingitus vanematelt lastele, jõulukingituse asemel. Programm algas, kell 17 ja lõppes, kell 19.00

Programmi mahtus trühvlikommide meisterdamist, laavalambi valmistamist. Nuputamist, näiteks peegelpildis lugemist, ja nõela otsimist õlehunnikust. Puidust kanamunade otsimist ja äraarvamist, mis lõhnadega võiks tegu olla. Isegi sepakojas käisime, kus sepp naelast roosi tegi, olulised töövahendid sepikojas selgeks tegi, ning osalesime ka õnne valamise õpitoas.

Pärast tuli ka päris eest vanaaja jõulumees, musta kuue ja pika halli tokerja habemega. Kehakinnituseks kuuma teed ja eelnevalt valmistatud piparkoogi- kirju koera maitselised trühvlikommid. Lapsed laulsid, saades kingiks maitsva piparkoogi ja puidust tähekese, mille saab niidiga päris kuusele, ehteks riputada.

Lapsed olid väga tublid. Hoolimata pidevast tegutsemisest, ei tulnud kordagi jonni, ega pahameelt. Hoopis lõbus oli ja hästi toredad inimesed ümberringi.

Ahjaa, õlgedes, sai ka mängida, see ON tõeline elamus, mida tänapäeva lapsed, naljalt ikka niisama ei koge.

Tõeline elamuskogemus.

Autor

Kirjuta kommentaar