Imetamise lõpetamise otsus võiks tugineda vaid ema ja lapse vajadustele ning mitte ümbritsevate inimeste arvamustele. Mõni laps lihtsalt vajab rinda kauem kui teine, kuna tal on tugev imemisvajadus või läheduse vajadus. Maailma Terviseorganisatsioon WHO ja UNICEF soovitavad last imetada vähemalt esimesel ja ema valmisolekul ka teisel eluaastal ning kauemgi. Rinnapiima kasulikus ei vähene lapse vanusega, kõik hea jääb rinnapiima alles. Rinnapiim võib näiteks olla ka ainukeseks õlekõrreks kui laps on haige ega söö-joo midagi.

On hea teada, et ühes milliliitris rinnapiimas on märgatavalt rohkem toitaineid kui mis tahes teises toidus ning see koosneb üle 200 bioaktiivsest ainest. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Miks mitte kõike seda kasuliku lapsele võimaldada. Seda enam, et lapse immuunsüsteemi areneb esimesel 6-7 eluaastal.
Pikaajalise imetamine on lapsele mitmeti kasulik. Selle kasuteguriteks on näiteks:

*hammaste ja suuõõne areng

*parem tervis väikelapseeas (antikehad rinnapiimas)

*emapiim on kergesti seeditav ja toitev (haiguste ajal)

*allergilise lapse toetus, kuna ta saab seeläbi tugevamaks ja areneb taluvus teiste toitude suhtes

*hea lohutus väsimuse ja haiguse korral

*lähedussuhe emaga (enesekindlus, positiivne kogemus, emotsionaalne stabiilsus kiire kasvamise perioodil)

Lisaks lapsele on imetamisest kasu ka emale. Imetamishormoonid pakuvad pingelanguse ja lõõgastumise võimalust, imetamine pakub füüsilist lähedus ja puhkehetke koos lapsega (vahest ainuke võimalus saada puhkust rahutu väikelapse kõrval) ning last on kergem lohutada.

Ideed, mis võivad võõrutamisel abiks olla:

1) Alusta nende imetamise kordade ärajätmisega, millest laps kõige vähem on huvitatud ja lapsele olulised korrad jäta viimasteks (näit. enne ööund).

2) Hoia last teadlikult parajas tegevuses, et tal poleks aega rinda küsida.

3) Paku talle palju hellust, aga kindlasti väldi nö. ,,imetamisasendeid”.

4) Hoia käepärast vaheeineid ja vett.

5)Ära paku ja ära keela, pigem juhi tähelepanu kõrvale.

6)Päevaplaani ja harjumuste muutmine (proovi vältida olukordi kus lapsel rinna küsimine meelde tuleb – näiteks enamus lapsi ronib rinnale, kui ema vaatab diivanil telekat või on arvutis).

7)Palu pereliikmete abi (näiteks öösel võiks lapsele pakkuda lohutust keegi teine lähedane ja kui laps tahab ärgates tissi võiks ta voodist võtta samuti keegi teine, kes toob ta otse hommikusöögi lauda, et ei tekiks rinna küsimise võimalust)

8) Tähelepanu kõrvalejuhtimine (näit. kui laps tahab tissi külas rohkem, ole võõrutamise perioodil rohkem kodus ja kui laps unustab külas tissi, proovi palju külas käia).

9) Imetamise edasilükkamine (näiteks ütled, et saad tissi kui ema peseb nõud ära. Tihti unustab laps mängutuhinas tissi ära ja imetamise saab edasi lükata).

10) Kauplemised ja kokkulepped.










Autor

Comments are closed.