Oma esimese tassi teed joon ma hommikul vaikuses. Mulle on hakanud meeldima seda juua, seistes ja aknast välja vaadates. Vaatan üle majade katuste ja puude latvade, vaatan sinna, kus ma tegelikult midagi ei näe, sinna kus ei ole midagi peale taeva. Liiklust ümberringi ei ole, on vaid vaikus ja igal hommikul näen kaseladvas istuvat ning ümbrust patrullivat varest.

Ma joon hommikuti head, puhta maitsega, puhast rohelist teed, mida ma Põhjala teetalust tellin. ( vaata www.teetalu.ee)

Kuigi ma vaatan kaugusesse, siis tunnetan ma esimeste lonksudega tee maitset, see on puhas ja selge, teeb meeled erksaks ja kirkaks. Ma vaatan kaugusesse, aga olen olevikus ja tunnetan end selle maailma osana. Täna hommikul oli väljas vihmane, udune, märg ja külm ja ümbrus oli väga väga vaikne. Kell oli 6.30 ja reede hommik ning inimesed ei olnud veel ärganud, ning ma tunnen kui alevik magab. Mulle meeldivad need vaikuse hetked, kui alevik pole veel ärganud.Sellel ajal kui ma teed joon, ei pane ma käima televiisorit, ega raadiot ega kuula muusikat. Olen oma mõtetega, kuulan oma mõtteid. Joon hommikuti kaks kuni kolm tassi teed.  Viimase teetassi kõrvale murran tükikese head tumedat šokolaadi.

Tean, et paljudel, on sageli esimese asjana visata pilk telefoni. Mõned sirutavad end voodis või kohe voodist välja tulles, mõni viskab pilgu aknast välja. Sellel aga, kuidas me oma päeva alustame, on väga oluline osa selles kuidas meie päev kulgeb ja õnnestub. See, mida me esmalt teeme ja kuidas teeme juhib meid terve päeva.

Autor

Kirjuta kommentaar